Hommikusöök Kusti juures, ehk kuidas möödus Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeva tähistamine
12. detsembril oli lauluväljakul asuv Gustav Ernesaksa kuju hommikuhämaruses laternavalgusesse ehitud, ning laulutaadil 116. sünnipäeva puhul koguneti ühiselt laulupidude suurkuju sünniaastapäeva tähistama. Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal, oli alates XII laulupeost 1947. aastal kuni XXI laulupeoni 1990. aastal kõigil üldlaulupidude üld- või aujuht. Tema looming kõlas esimest korda laulupeol 1938. aastal.
Gustav Ernesaksa kuju paigutati lauluväljakule 29. juunil 2004. aastal. Kunstnikud olid Ekke Väli ja Vello Lillemets.
Ernesaksa sünniaastapäeva on laulupeolised tähistatud ka varasemalt – traditsiooniliselt toimub sel päeval kontsert, kus kuulutatakse välja Gustav Ernesaksa fondi stipendiaadid. Sel korral oli tähistamine aga teistsugune, ning koguneti hoopis varahommikul. Päev algas juba enne kaheksat, ning hommikuhämaruses jalutasid sünnipäevalised erksal sammul Mäe värava lähistel asuva Ernesaksa kuju juurde. Ühiselt koguneti kuju ümber, kus Rasmus Puur laulutaadi auks väikese peokõne pidas.
Sõna võttis ka dirigent Hirvo Surva, kes jagas kohalolijatega sadat mõtet, mille Gustav Ernesaks 1969. aasta juubelilaulupeo ettevalmistamiseks, selle korraldamiseks ning peol osalemiseks koori- ja orkestrisektsioonide esimehena kirja oli pannud. Nimelt oli laulutaadil imeline jõud inimesi innustada, ning hommikuhämaruses, pea pool sajandit hiljem, mõjusid Ernesaksa sada mõtet eelseisva peo hõngus ikka veel ajaülese ja olulisena. Mõned nendest kõlasid nii:
„Juubelitõrvik Tartust läbi Eestimaa!“
„Eelproovidel kõlavamalt, kaunimalt, tulisemalt!“
„Koorid võistulaulmisele, orkestrid võistumängimisele!“
„Rahvariie au sisse, kooridele lipud, embleemid“
„Juubelilaulupidu kogu rahva suureks peoks!“
„Palad peas, pidu püsti!”
„Koorijuht, kõik oleneb sinust!”
Kehakinnituseks, enne laulukaare alla kogunemist, pakkusid koorijuhid kodukootud küpsetisi. Näiteks sai maitsta Heli Jürgensoni küpsetatud mustikakooki, või Janne Fridolini šokolaadikooki. Pärt Uusberg jagas imeilusaid glasuuritud piparkooke, Külli Kiivet oli valmistanud viineripirukaid, Aarne Saluveer oli kohale tulnud kotitäie vutimunadega, mida kuuldavasti armastas süüa ka laulutaat ise, Riivo Jõgi aga krõbedaid vahvleid, ning head ja paremat jagus kõigile.
Kui kõhud olid täis, liiguti ühiselt laulukaare alla, kus noore dirigendi, ja Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi pälvinud Martin Einmanni juhatusel lauldi Gustav Ernesaksa poolt Lydia Koidula tekstile kirjutatud teost „Mu isamaa on minu arm“. Laulutaadi nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi pälvis sel aastal Järvamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorimuusika edendaja Tiiu Schüts.
See oli üks omanäoline hommikupoolik, mis tõi enesega kaasa palju rõõmu. 12. detsember on ja jääb oluliseks päevaks eestlaste ajaloos, sest sel päeval sündis muusikapõllu harija ja laulupidude suurkuju, Gustav Ernesaks, kes nüüd igaviku tuules lauluväljakul laulupidude üle valvab.
Autor: Annabel Parts
Fotod: Rene Mitt
