Ida-Viru maakonna kuraator laulu- ja tantsupeost: „See on koos tegemine, kokkukäimine ja -saamine ning koosloome.”
„Meile on kõige iseomasem siin Ida-Virumaal meie armas eesti keel ja meel, mida üheskoos hoiame ja kaitseme,” ütles maakonna kuraator Anne Uttendorf, kes on pea terve elu laulu ja tantsu sees elanud. Uurisime temalt, kuidas ja millal sai temast Ida-Virumaal peo kuraator, mida tema jaoks see roll tähendab, kuidas ettevalmistused suureks peoks läinud on ja muud põnevat.
Kuidas ja millal teist sai kuraator?
Minust sai laulu- ja tantsupeo kuraator eelmise noortepeo eel, kui asusin tööle Eesti Rahvakultuuri Keskusesse. Kuna samal ajal lahkus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidust ka kuraatori rolli täitnud kultuuritöötaja, siis tehti mulle ettepanek astuda kuraatori rolli ja võtsin selle rõõmuga vastu. Kogu oma karjääri jooksul olen olnud seotud kultuurivaldkonnaga ja rahvamajades töötades hästi tihedalt kokku puutunud rahvakultuuriga , nii et minu jaoks ei olnud kuraatori kingadesse astumine midagi väga uut.
Mida Ida-Virumaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
See on suur rõõm ja õnn osaleda meie rahva suursündmuse korraldusprotsessis. Teisest küljest on see ka väga suur vastutus tagada, et meie tuhatkonna Ida-Virumaa osaleja jaoks mööduks ettevalmistuse periood ja peol oldud aeg igati sujuvalt, meeldivalt ja turvaliselt.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu on minu jaoks üks kõige olulisem eesti kultuuri suursündmus, mis juba väga pikka aega ühendab Eesti rahvast ja tihendab meie ühtekuuluvustunnet. See on koos tegemine, kokkukäimine ja -saamine ning koosloome. Ilmselt kõlab juba praegu paljudes peredes, suguvõsades ning kogu- ja sõpruskondades üleskutse , et saame kokku laulu- ja tantsupeol. See näitab, kui oluline on selline traditsioon meie rahvale.
Laulu-, tantsu- ja muusikakollektiivides elab laulu-ja tantsupidu, mis on järjepideva tegevuse tulemus, igapäevaselt. Lisaks innustab ja motiveerib see autoreid looma uut heli- ja tantsuloomingut. Kui vaatame peo protsessi natuke laiemalt, ei hõlma see vaid lauljaid, tantsijaid ja muusikuid, vaid erinevaid huvigruppe. Pidu pakub palju uusi ja toredaid väljakutseid ka näiteks käsitöölistele või rahvariiete valmistajatele, kelle nobedate näppude vahelt peab veel hulga uusi rahvariideid ka sel aastal peoliste selga jõudma.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Ida-Virumaal on kulgenud?
Kõik on seni kulgenud plaanipäraselt, ettevalmistused on täies hoos ja toimetamist jagub. Pisut juba tundub, et vist jookseme ajaga võidu, sest aega on peoni jäänud vähe, aga teha on veel palju. Eelproovid meie maakonnas on lõppenud ja ootame pikisilmi tulemusi.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Hetkel on kõige suurem katsumus kahepäevase laulu- ja tantsupeo tule teekonna paika panemine. Koolimajutuste leidmine ja meeskondade komplekteerimine on alanud ning varsti tulevad ka rongkäiguga seotud teemad. Kuigi katsumusi on, aitavad meid õnneks igas omavalitsuses väga head tiimid. Koos saame kõigest võitu!
Kui palju kollektiive Ida-Virumaalt XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Meil on praegu 66 kollektiivi, kelle seast selguvad peole saajad. Äsja selgus, et tantsupeole on Ida-Virumaalt teel 20 tantsukollektiivi. Kõikidest omavalitsustest on hetkel kollektiivid esindatud.
Mis on Ida-Viru maakonna jaoks kõige rohkem „iseomane“?
Meile on kõige iseomasem siin Ida-Virumaal meie armas eesti keel ja meel, mida üheskoos hoiame ja kaitseme. Laul, tants ja pillimäng annavad selleks suurepärase võimaluse. Arvestades meie maakonna eripära just paljude rahvuste vaates, saame läbi laulu- ja tantsupeo tutvustada neile ka meie kultuuritraditsioone. Mul on hea meel, et nende hulgas on alati leidunud soovijaid ja huvilisi, kes ikka ja jälle võtavad ette selle teekonna, omandavad edukalt repertuuari ja osalevad peol – nii juba aastaid. Meie jaoks on väga oluline hoida seda tükikest Eestimaad siin Euroopa idapiiril.
Ida-Virumaal tähistatakse tänavu 160 aasta möödumist esimesest kihelkondade vahelisest laulupühast Jõhvis, mis toimus neli aastat enne päris esimese üldlaulupeo toimumist Tartus. See tõstab veel rohkem laulu- ja tantsupeo tähtsust meie jaoks. Selle püha korraldaja Alutaguse praost ja Jõhvi Kihelkonnakooli looja F. F. Meyer rõhutas omal ajal, et koorimuusika ja kooride kooskäimine on kui kuldne side, mis kirikud, koolid ja koguduste liikmed tõsises armastuses kokku seob. See läheb minu arvates väga hästi kokku laulu- ja tantsupeo mõtte ja olemusega ka tänapäeval.
Autor: Lisl H. Mikko
