Jekaterina Eensalu: laulu- ja tantsupidu tähendab minu jaoks eestlaseks olemist
Kolmandat korda laulu- ja tantsupeo kuraatorina toimetav Jekaterina Eensalu jagab oma teekonda kuraatoriks saamisest ja sel teel käimisest ning räägib, kuidas Pärnu linnas suurpeoks valmistumine kulgeb. Samuti avaldab, mis on iseomane Pärnule ja talle endale.
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Pärnu linna kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Olen vabatahtlikuna korraldanud Pärnu maakonna mitmeid tantsupidusid ning laste- ja koolieelikute laulupidusid. Enne eelmist noortepidu „Püha on maa“, lahkus töölt eelmine pikaaegne Pärnu linna kuraator ja tema asemele tuli leida uus. Pärnu Linnavalitsuse kultuuriteenistus tegi mulle ettepaneku hakata kuraatoriks ja nii minust Pärnu linna kuraator saigi. Ilmselt rääkis minu kasuks eelnev kogemus ning seeläbi ka Pärnu linna kollektiivide ja juhtide üsna hea tundmine.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu tähendab minu jaoks eestlaseks olemist. See on ühes tegutsemine, olemine ja hingamine. See on meie kultuuri ja selle ellujäämise mõistes väga oluline ja hindmatu osa.
Olen ise osalenud laulu- ja tantsupidudel alates 1997. aastast lauljana, hiljem tantsijana ning aastast 2007 tantsurühmade juhendajana. Hetkel ei kujuta enam ette, et ma sellest protsessist peaks kõrvale jääma.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Loomulikult vaatan kuraatori rollis peoprotsessi hoopis teise pilguga. Minu silmis on see nagu üks suur elusorganism, mis koosneb pisikestest osakestest, kellest igaühest sõltub, millist elu see organism tervikult elab.
Olles ise selle protsessi sees, oskan seda hoopis enam hinnata, sest näen kogu seda tohutut tööd ja pühendumist, millest vaatajani jõuab vaid väga väike osa.
Mitmendat pidu te kuraatorina (Pärnu linnas) ette olete valmistamas? Kas või kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Pärnu linna kuraatorina toimetan teist pidu järjest. 2011. aasta peol „Maa ja ilm“ olin Pärnu maakonna kuraator, mis tähendab, et sisuliselt toimetan kolmandat pidu.
Nii nagu iga pidu on oma nägu, nii on ka selle ettevalmistusprotsess iga kord veidi erinev. Pean tunnistama, et mäletan 2011. aasta peo ettevalmistust väga põgusalt, sest nii palju uusi emotsioone on vahepeal peale tulnud. Saan võrrelda vaid eelmise peoga ja see väga palju ei erine, kuna meeskond on suures osas sama ja käekiri, kuidas midagi tehakse, on samuti üsna sarnane. Meeskond, kes pidu ette valmistab, on üliprofessionaalne ja kategoorilisi muudatusi, mida tuleks sisse tuua eelnevaga võrreldes, ei ole minu mälu kohaselt ette tulnud. Küll püütakse iga korraga arvestada eelmise peo tekkinud kitsaskohtadega ja teha järgmine kord teisiti ning paremini.
Mis puudutab esinejaid, siis minu arvates on nende repertuaar muutunud ajaga palju nõudlikumaks, väljaku joonised on läinud keerulisemaks. Ka juba väikestelt lauljateltki oodatakse kohati eneseületust. Ühest küljest näitab see meie kultuuri kõrget taset, sest väljakud on ju lauljatest-tantsijatest täis. Teisest küljest seab see väga ranged piirid just ääremaa kollektiividele, kus tihti puuduvad piisavad tingimused, et saavutada peo jaoks oodatud tase. Aga nagu teame, ei ole sellist laulu- ega tantsuväljakut olemas, kuhu pääseksid kõik soovijad. Keegi peab paratamatult jääma ka pealtvaatajaks.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Pärnu linnas on kulgenud?
Õnneks on läinud siiani kõik üsna sujuvalt. Oleme kõike teinud koostöös Pärnu maakonna kuraatori Kristel Ernitsaga ja kuna eelmise peo ettevalmistus sai värskelt koos läbi tehtud, siis sel korral on asjad palju selgemad ja tihti sõnadetagi selge, kes mille eest vastutab ja kes mida teeb. Kollektiivide juhid on samuti enamus kõik juba väga hästi tuttavad ja ühise keele leidmisel ei ole takistusi tekkinud. Kõik on andnud endast parima, et ettevalmistusprotsess kulgeks mõnusas õhkkonnas, sest oluline on ju ka see, kuidas me lõpptulemuseni jõuame. Ka teekond, kuidas me kohale jõuame, mõjutab väga oluliselt seda, millise emotsiooniga kogemus lõpuks meisse laulu- ja tantsupeost jääb.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Sellel peol on minu arust kõige suurem väljakutse see, et Pärnumaa segarühmad on kõik korraga tantsuväljakul ning tantsivad ühte ja sama repertuaari. Pärnumaa segarühmade repertuaaris on väga ilusad tantsud, kuid mitte eriti kogenud ja D-rühma ealisele tantsijale üsna nõudlikud. Tean, et kõik rühmad on näinud väga palju vaeva, et tantsud selgeks saada ja et need oleksid nauditavad tantsida ja publikul vaadata. Loodan väga, et suur vaev tasub end ära!
Kui palju kollektiive Pärnu linnast XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Tänase seisuga on Pärnu linnast peole pürgimas 77 kollektiivi.
Mis on Pärnu linna jaoks kõige rohkem iseomane?
Pärnu linna jaoks on iseomane ikka eelkõige meie inimesed ja muidugi ka meri.
Aga teie enda jaoks?
Minu enda jaoks on iseomane olla pärnakas, kes hindab eelkõige seda, kes on minu ümber – inimesed, kes mind inspireerivad ja panevad tegutsema.
Autor: Karmen Kaukver
