„Karake kokku“ kutsub igast maanurgast külalised pidusse
Keskpõranda liigi avatants „Karake kokku“ valmis spetsiaalselt sellesuvise tantsupeo tarvis ja selle seadis liigijuht Kalev Järvela.
Tema sõnul on sellisel otstarbel tehtavad tantsud heas mõttes tellimustöö ja vahet pole, kas liigijuht tellib tantsu iseendalt või kelleltki teiselt – autorile kehtivad ikka teatud piiravad tingimused. „Tants on planeeritud kavas kindlasse kohta ja järelikult peab see täitma seal kindlat ülesannet,“ selgitab Järvela.
Seekord kujutab pidu suurt suguvõsa kokkutulekut, mistõttu on ka liigid moodustatud piirkondade kaupa. „Meie oleme Keskpõrand, kuhu kuuluvad Rapla- ja Järvamaa tantsijad, need on ainsad kaks maakonda Eestis, mil pole kokkupuudet riigipiiriga. Nii on üsna loogiline, et meie ehk Keskpõrand kutsume kõiki teisi piirkondi külla pidu pidama ehk kokku kargama,“ kirjeldab Järvela oma tantsu sõnumit. „Karake kokku“ ongi tantsunumbritest esimene, enne seda esinevad väljakul võimlejad.
Lisaks sisulisele ülesandele peavad autorid tantsu väljamõtlemisel arvestama ka teisi tingimusi. „Oli teada, et peaks olema ¾ taktimõõdus lugu ja soovitatavalt labajalg. Sellised nõudmised kujunevad välja kogu peo repertuaari kavandades, kus tuleb hea seista selle eest, et see liiga ühetaoliseks ei kujuneks.“ Piiravatel tingimustel on Kalev Järvela hinnangul positiivsed küljed – need pakuvad väljakutset, samas aitavad hoida sihti ega lase tantsu loojal oma ideedega väga laiali vajuda.
Muusika tegi kokkukargamise tantsule Andre Maaker, sealjuures käis koreograafi ja helilooja vahel tihe koostöö. „See meloodia pendeldas minu ja tema vahel nii kolm-neli korda. Andre saatis ühe versiooni, mina hakkasin oma tantsijate peal proovima, kuidas selle peale mingeid kombinatsioone sättida. Vahepeal oli meil paralleelselt töös mitu erinevat varianti, kuni lõpuks sai paika vorm, mis meile mõlemale sobis.“ Järvela toonitab, et muusika ja liikumise kooskõla on äärmiselt oluline: „Liikumine peab lähtuma muusikast ja sellesse sulanduma, need ei tohiks olla kaks eraldi asja. Me otsisime koos seda kõige õigemat versiooni päris pikalt, aga see oli tore töö,“ kiidab tantsu autor.
Keelemängust pulbitsevad sõnad kirjutas „Karake kokku“ loole Laura Võigemast ja lauluosa esitab Marko Matvere. Mõjukat teksti oskab Järvela hinnata. „Instrumentaalmuusika on üks asi, aga kui on ka sõnad, siis need jäävad kõlama ja meelde, eriti kui on näiteks refräänid ja kordused. Sõnad hakkavad mõjuma tantsu loojale ja tantsijale nagu loits. Tantsija püüab sõnadest oma seitsmenda meelega midagi kinni ja ta viib selle publikuni. Kõik, mis on muusikasse pandud, jõuab ka tantsu.“
Mida loodab tantsu looja näha, kui kord proovid tehtud ja aeg astuda Kalevi staadionile publiku ette? Kalev Järvela peab lõpuni perfektseks viimistletud sammudest olulisemaks tantsija olekut ja väljendusrikkust. „Kui sa näed, et tantsija tantsib hingestatult ja emotsiooniga, siis võib sammude vaatamine äragi ununeda. Samas pole emotsioon lihtsalt tundetu lai naeratus, see peab tulema seestpoolt. Eheda emotsiooni tunneb ära nii tantsu autor kui ka publik,“ kinnitab ta.
Autor: Kristi Kool
