Koori- ja tantsujuhtide puudus viib kümmekonna aastaga kooride ja tantsurühmade kadumiseni

Koorijuhtide liit ning rahvatantsu ja rahvamuusika selts alustasid sel sügisel kohtumisi kõigi Eesti kooli- ja omavalitsusjuhtidega, et leida ühiselt lahendusi probleemile, kus vähe väärtustatud elukutsete tõttu ei soovi noored enam koori- ega tantsujuhiks õppida.

Kampaaniaga „Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse“ soovitakse erinevatel poliitilistel tasanditel juhte kutsuda kaasa mõtlema, mida saaks ühiselt teha selleks, et elukutsed püsima jääks. Täna on Eestis pea 60 000 koorilaulu ja rahvatantsu harrastajat, kuid juba kümmekonna aasta pärast terendab eestvedajate puudus.

Eesti Koorijuhtide Liidu esimehe Ingrid Männi sõnul on soov kõneleda juhendajate reaalsest töömahust: “Koori- või tantsujuhi amet ei piirdu mõnetunniste kontsertide ja esinemistega, vaid see on töö, mis nõuab inimestelt mitmekülgseid oskusi ja panustamist.”

Mänd selgitas, et enamasti tuleb olla korraga nii kollektiivi kunstiline juht, motiveerija ja eestvedaja, algataja, majandusjuht, projektide kirjutaja ning muudki: “Töötunnid ulatuvad sageli hilistesse õhtutesse ja nädalavahetustesse – see kõik nõuab juhendajatelt professionaalset ettevalmistust ja pidevat enesetäiendamist.”

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees Kadri Tiis tõi välja, et ühiskonnas puudub tegelikult arusaam elukutsete eripärast: “Võib jääda mulje, et koori- või tantsujuht ollakse hobikorras, kuid tegelikult on see elukutse, mille tarvis end pidevalt haritakse.”

Tiis selgitas, et erinevalt paljudest teistest kultuurivaldkonnas tegutsejatest sõltuvad koori- ja tantsujuhid palju omavalitsuse, riigi, harrastajate ning erinevate haridusasutuste tahtest ja koostööst, seda ka rahalises plaanis. “Nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka harrastaja enda panus on oluline tagamaks juhendajatele vääriline töötasu,” täpsustas ta.

Elukutse vähese väärtustamise ja haridusele mittevastava palga tõttu on aasta-aastalt vähenenud noorte huvi kõrgkoolis nendel erialadel õppima asuda. Lisaks seisavad valdkonnad silmitsi probleemiga, kus täna on suur hulk juhendajatest jõudnud pensionieale väga lähedale, mistõttu juba lähiaastatel terendab suur puudus haritud kollektiivijuhtidest. See viib omakorda kiiresti koorimuusika ja rahvatantsu valdkonna hääbumiseni.

Kui aastatel 1980-2000 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastas keskmiselt 12 noort koorijuhti, siis viimase kümne aastaga on see number langenud vaid kahe lõpetajani aastas.

Nii Tiis kui ka Mänd kinnitasid, et probleem pole kõigis omavalitsustes ühesugune ning leidub ka väga häid näiteid suurepärasest koostööst. Kuivõrd noorte juhendajate pealekasv näitab aastaid kahanemise märke, on algatatud kampaania üheks eesmärgiks viia otsustajateni teadmisi, kuidas elukutse väärtustamiseks ei ole tarvis teha kardinaalseid muudatusi, vaja on eelkõige tahet.

“Soovime diskussiooni kaasata nii juhendajad, tööandjad kui ka kultuurivaldkonna esindajad ning anda neile selge signaal, et tänasel kursil jätkates 2039. aastal toimuvaks üldlaulu- ja tantsupeoks meil koorilaulu ja rahvatantsu eestvedajaid piisavalt enam alles ei ole,” rääkis Mänd.

Kampaania “Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse” korraldajateks on Eesti Koorijuhtide Liit ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Täpsemalt on kampaania kohta võimalik lugeda veebilehtedelt www.errs.ee ja www.koorijuht.ee.