Kooriühing aitab hääled ühiselt helisema

Eesti Kooriühing ning laulu- ja tantsupidu on justkui sukk ja saabas – üht on raske ette kujutada ilma teiseta. Kooriühingu tegevjuhi Kaie Tanneri sõnul tegeleb ühing absoluutselt kõigega, mis koorimuusikat puudutab, ning panustab mitmekülgselt laulupeo liikumisse.

Kooriühing on Eesti koore ja puhkpilliorkestreid hõlmav katusorganisatsioon, mille ülesannete kokku lugemiseks jääb kahest käest vajaka. Ühing vahendab informatsiooni, korraldab erinevaid üritusi, konkursse ning koolitusi, annab välja noorte ja plaate, taotleb koorivaldkonda preemiaid ja stipendiume, on riigi strateegiline partner ning kontaktikogu ja üleüldine koorimuusika valdkonna ekspert. „Väga suur osa meie tööst on ka konsulteerimine – kust leida repertuaari, kuhu minna kooriga esinema, kuidas koori asutada ja nii edasi. Koorid ja dirigendid pöörduvad meie poole igasuguste muredega ja meie roll on neid siis aidata,” rääkis Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. Ühing seob Eestis tegutsevaid koore, muusikaõpetajaid, dirigente ja orkestreid.

Laulupidu kui koorilauljate tähetund

Kaie Tanneri sõnul on laulupidu kahtlemata kooride jaoks kõige suurem väljund, mille poole püüelda ja mille jaoks harjutada. Seega püüab kooriühingu ka omalt poolt laulupeole pürgivaid koore ja lauljaid aidata. Näiteks korraldab ühing mitmesuguseid kursuseid ja tunde, kus õpetatakse dirigeerimist. “Kursused ja grupitunnid on nendele, kes tahavad end koore juhendades kindlamalt tunda. Õpetajad on meile öelnud, et see on nende jaoks vajalik ning hea võimalus ennast täiendada,“ ütles Tanner. Kooriühingu koolituste kalendriga on võimalik tutvuda siin. 

Samuti proovib kooriühing tagada, et ka laulupidude vaheline aeg oleks kooride jaoks põnev, sisukas ja hariv. “Selle jaoks, et 30 000 inimest saaksid kord viie aasta jooksul laulupeole tulla ja seal neljahäälset a cappella repertuaari esitada, peavad nad regulaarselt koorides laulma, harjutama ja end pidevalt täiendama. See ei tule niisama,” ütles Tanner. Tema sõnul korraldavad nad laulupidude vahelisel ajal mitmesuguseid üritusi, et kooridel oleks võimalus ennast näidata ja arendada.

Koorilaul taas tõusuteel

Möödunud (2019) ja tuleva (2025) üldlaulupeo vahele jääb ka koroonapandeemia. Tanneri sõnul räsis see ka koore ning osad lõpetasid ajutiselt, teised jäädavalt tegevuse. Eriti mõjutas see eakamaid lauljaid ja lapsi. „Siiski oleme juba viimasel ajal näinud, et Covid-19 tagajärjed on taandumas ja lauljad on kooridesse naasmas. Statistikaameti andmetel tegeleb koorilauluga Eestis ligi 40 000 inimest, kuid kooriühingu seisukohast võiks nende arv alati suurem olla,” rääkis Tanner.

Kaie Tanner julgustas igatahes kõiki kooriühingu poole pöörduma – ka siis, kui koorilaulu huvi on, aga ei tea kust alustada. „Neid inimesi, kes lihtsalt puhtast huvist koorilaulu vastu meie poole pöörduvad, on päris palju. Samuti firmad, kes tahaksid oma ettevõttesse koori rajada. Igal juhul võib kõigis küsimustes, mis koori- ja orkestrimuusikat puudutab, meile kirjutada!” ütles ta. 

Autor: Geidi Lovise Lee