Kristi Vals: ühine pidu on meie rahva hinge ja identiteedi peegel
Laulu- ja tantsupidu ei ole lihtsalt suursündmus – see on aastatepikkune ettevalmistus, koostöö ja pühendumus. Võrumaa kuraator Kristi Valsile toob siirast rõõmu olla side Tallinna suurpeo meeskonna ja oma maakonna inimeste vahel. Milliseid rõõme ja tähendusi tema töösse aga veel mahub ning millised on väljakutsed?
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Võrumaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Olen sellel armsal teekonnal teist korda. Esimene teekond noorte laulu- ja tantsupeo kuraatorina lõppes alles hiljuti, 2023. aastal. Töötan igapäevaselt Võrumaa Arenduskeskuses kultuurispetsialistina, kus minu üheks tööülesandeks on koostöös meie maakonna kollektiividega hoida elus iga-aastast maakonna laulu- ja tantsupeotraditsiooni ning lisak vastutan üldisemalt maakonnaülese kultuurivaldkonna koostöö eest. Võrumaa Arenduskeskus on ka partnerorganisatsioon Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, seega on mul hea meel, et mulle on usaldatud see roll, tunnen SIIRAST RÕÕMU olla side Tallinna suurpeo meeskonna ja oma maakonna inimeste vahel. Tunnen kuraatorina vastutust ja püüan anda endast parima oma võimaluste piires, et see teekond meie inimestele oleks mõnus ja hea.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu on minu jaoks midagi rohkemat kui lihtsalt üks suur ja uhke üritus, see on meie rahvuslik ühine pidustus, mis hoiab meie kultuuripärandit ja ühendab inimesi üle Eesti. Meie ühine pidu on meie rahva hinge ja identiteedi peegel, koht, kus me saame kõik koos tähistada meie rahvakultuuri, ühtekuuluvust ja omi traditsioone. Ühiselt lauldes, tantsides ja musitseerides jagatakse emotsioone, see loob ühenduse mitte ainult oma kogukonna, vaid kogu rahvaga. Nii oleme me püüdnud hoida ka meie maakonna iga-aastast laulu- ja tantsupeo traditsiooni.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Jah, kuraatori rollis laulu- ja tantsupeole vaatamine annab teistsuguse ülevaate. Olen laulupeol varasemalt osalenud noore lauljana või pealtvaatajana. Nüüd aga vaatan ja näen kõike läbi korralduslikuma prisma – kuidas iga hetk ja detail omab oma tähtsust ja mõju kogu sündmuse sujuvusele. Kuraatori vaatepunktist on oluline mõista, kuidas luua keskkond, kus kõik kollektiivid tunnevad end väärtustatuna ja saavad oma parima esituse teha. Samuti on see suurepärane võimalus keskenduda piirkondlikele eripäradele ja tuua esile meie maakonna ainuomased jooned.
Üha olulisemaks muutub, kuidas on tagatud koorilaulu ja rahvatantsu jätkusuutlikkus koolides ning kogukondades. Kuidas toetame praeguste kollektiivide juhte, kes täna toimetavad, ja kuidas tagada neile vajalik tugi, et nad jaksaksid edasi toimetada? Samuti on küsimus, kust leida noori juhendajaid, kes suudaksid neid asendada. Samuti on oluline, milline on kohalike omavalitsuste tugi rahvakultuuri valdkonnale. Kõik need tegurid on olulised, et meil oleks jätkuvalt põhjusi ja võimalusi korraldada suuri ühiseid pidusid ning hoida elus meie kultuurile omaseid traditsioone.
Kas või kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Juba praegu tunnen, et kuraatorina on iga uus pidu oma eripäraga. Kuna eelmine kord oli tegu noortepeoga, siis tegelesin laste- ja noortekollektiividega, aga nüüd on suuremas osas tegemist täiskasvanute kollektiividega. Tunnen ennast teist korda selles protsessis olles teatud etappides kindlamana, kuid palju on ka uut. Esimest korda on mul vaja kujundada ja ette valmistada enne pidu Eestit ühendav tuleteekond oma maakonnas; peonädalal tuleb Tallinnas majutada tavapärasest rohkem osalejaid, kuid meile armsaks saanud koolimaja on sel aastal remondis, mistõttu peame harjuma ja kohanema uues keskkonnas.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Võrumaal on kulgenud?
Ettevalmistused on kulgenud hästi ja meeleolukalt. Kõik kollektiivid on olnud väga pühendunud ning koostöö kohapeal on sujunud kenasti. Kollektiivid teevad tohutult lisatööd, et omandada repertuaar ja olla vääriline proovides ettelaulma, -tantsima ja pilli mängima. Meil on hea koostöös Põlva-, Valga- ja Tartumaa kuraatoritega, sest mitmed proovid toimuvad maakonna kollektiividel koos. Mul on väga hea koostöö ka Võrumaa rahvakultuurispetsialistiga, kes on kohapeal proovides heaks toeks ning kohalikud koolimajad ja kultuurikeskus on igati valmis meid võõrustama. Üldpeo liigijuhid, dirigendid ja tantsujuhid on kõik väga sõbralikud ja kingivad meile proovides häid emotsioone ja tarkuseteri.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Kas see just väljakutse on, aga hoiab vormis ikka – kogu ajakava ja koordineerimine. Proove on palju, osad toimuvad meil maakonnas, osad Tartumaal. Lisaks läheb mulle väga korda, et meie inimestel jätkuks motivatsiooni ja tahet, tunda ka rõõmu sellel teekonnal, sest teame, et kõik kollektiivid ei pruugi peole pääseda.
Suurim vastutus ja töökoormus on peoeelse nädala korraldamisel Tallinnas. See hõlmab meeskonna komplekteerimist, sealhulgas meditsiinilise abi ja turvalisuse poole tagamiseks. Lisaks tuleb leida majahaldjad, kes toetaks majutavas koolis meie kollektiive. Samuti on suur väljakutse rongkäigu planeerimine, aga õnneks on meil see meeskond endiselt sama ja ikka motiveeritud kaasa tulema.
Peonädalal on päevad pikad ja pingelised, aga kuidagi see rõõm koos olemisest ja see tunne, mis meid valdab ühiselt Tallinnas eelproovides ja pidudel, on sellest kõige üle. Kindlasti on väljakutseks ka rahaline seis, lisaks omavalitsuse toetusele on vaja kirjutada ka täiendavaid projekte eelproovide läbiviimiseks ja teekonna ettevalmistamiseks.
Kui palju kollektiive Võrumaal XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Võrumaal on XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo ettevalmistustes osalemas 73 kollektiivi. 31 kollektiivi laulupeole, 38 kollektiivi tantsupeole ning 4 kollektiivi rahvamuusikupeole ja mõned üksikpillimängijad.
Mis on Võru maakonna jaoks kõige rohkem iseomane? Aga teie enda jaoks?
Võru maakonna jaoks on kõige iseloomulikum kindlasti meie tugev ühendus looduse ja rahvakultuuriga, ühes maakonnas kohtuvad Vana-Võromaa ja Seto kultuur. Meie kogukond on tihedalt seotud oma piirkonna traditsioonide ja ajaloo ning meie ainulaadse keele ja kultuuriga. Meil on alati olnud tugev usaldusväärsus oma juuri ja kultuuripärandi suhtes. Minu jaoks isiklikult on Võru maakonna puhul kõige olulisem see, et siin olles tunnen alati, et olen osa millestki suuremast, midagi erilist. Meie kultuur on meie identiteedi oluline osa ja see on midagi, mida väärtustan igapäevaselt.
Autor: Karmen Kaukver
