Kuidas Eestil läheb koori- ja rahvatantsujuhtide elukutsete hoidmisega?
Eelmisel aastal asusid koori- ja rahvatantsu valdkonna inimesed tõstma esile oma töö olulisust ning suurendama kollektiivijuhtide elukutsete väärtustamist ja nähtavust. Uurisime, millised probleemid ja lahendused algatuse käigus välja tulid.
“Laulu- ja tantsukollektiivid aitavad vähendada üksi jäävate inimeste arvu ja seeläbi ennetada sotsiaalseid probleeme. Seetõttu on niivõrd oluline hoida rahvakultuuri traditsioone ning panustada, et meil oleks juhendajaid-õpetajaid ja noori, kes tahavad selle valdkonnaga tegeleda,” ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuht Karel Johannes Vähi.
Eestile ring peale
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) ning Eesti Koorijuhtide Liit algatasid sügisel kampaania “Koorijuht on elukutse/ Tantsujuht on elukutse”, mille üks eesmärke oli kohtuda võimalikult paljude omavalitsus- ja koolijuhtidega ning arutada, mida saaks ühiselt teha selleks, et elukutsed püsima jääks. “Igas maakonnas oleme vähemalt ühe kohtumise pidanud, mõnel pool isegi mitu tükki. Veel vaid Saaremaa ja Hiiumaa on läbi käimata,” ütles üks kampaania elluviijatest Vähi.
Mõistmine ja mõistmatus koos
Kampaania käigus selgitati, millega koori- ja tantsujuhid oma igapäevatöös tegelevad. “Selle üle on hea meel, et Eestis on palju omavalitsusi ja koole, kus seda tööd mõistetakse, nende ametite ja rahvakultuuri säilimise nimel tööd tehakse ning sellesse panustatakse ka rahaliselt,” ütles Vähi ja lisas, et pea igal kohtumisel oli juhte, kes ka ise laulavad kooris või tantsivad tantsurühmas.
Paraku on Vähi sõnul ka näiteid, kus inimesed ei adu, mis on õpetajatöö. “Puutusime kokku küsimustega, et kui lapsed suvel koolis ei käi, miks koori- või tantsijuht peaks suvel ka palgal olema ning miks on oluline lepingu alusel palka maksta”. Murekohad on üle Eesti sarnased ja küllaltki keeruliselt lahendatavad.
Juhendajate ja õpilaste vähesus
Teatud hulgale probleemkohtadele saavad valdkonna inimesed ise lahendusi leida. Teised küsimused vajavad aga regionaal- või kultuuripoliitika abi. Näiteks oleks laiapõhjalisemat sekkumist vaja juhendajate puuduse probleemi puhul.
“Väiksemates kohtades pole õpetajate-juhendajate puudus alati tingitud sellest, et elukutse oleks ebaatraktiivne, vaid me seisame silmitsi sellega, et väga paljud aktiivsed ja ennast tõestada soovivad inimesed lihtsalt kolivad elama suurematesse piirkondadesse,” selgitas Vähi.
Lisaks ei pruugi väiksemates koolides olla võimalik sarnase vanusega lastest moodustada näiteks kaheksa segapaarilist tantsurühma või kolmehäälselt laulvat koori, sest õpilasi on niivõrd vähe. Õpilaste-õpetajate vähesus sunnib mõtlema ka piirkonnaüleste – omavalitsuste või maakonna – kollektiivide peale. “Kooride hulgas meil on olemas ka üleriigilisi koore, selliseid tantsurühmasid meil aga ei ole. See on käegakatsutav eesmärk, mille nimel tegutseda,” ütles Vähi.
Koostöö ja ühine suund
Kampaania läbiviijad tajusid ka omavalitsuste kultuuriosakonnade, koolide ja õpetajate vahelise koostöö puudumist. “Enamikes piirkondades ei ole seda inimest, kes osapooltele ütleks kasvõi kord aastas, et saame kokku ja vaatame, mis meie piirkonnas on oluline ja mida saaksime koos ära teha,” ütles Vähi.
Arengukavad on loodud, kuid poliitilistel otsustajatel puudub oskus või arusaam, kuidas seda kõike täpselt ellu viia tuleks. Samas ei ole ka kedagi, kes neid selles aitaks. Vähi sõnul võib tekkida suhtumine, et kui kõik on siiani toiminud, küll toimib ka edasi. “Aga me tegelikult näeme, et see päris niimoodi enam tänasel päeval edasi minna ei saa”.
Teadlikkuse tõstmine
2021. aastal käivitus kollektiivijuhtide palgatoetusmeede, mille kohaselt saavad laulu- ja tantsupeo liikumises osalevad kollektiivid taotleda juhendajale palga maksmiseks toetust kuni 50% juhendaja palgafondist.
Vähi tõi välja, et veelgi paremini oleks vaja kommunikeerida, eeskätt koolijuhtidele, sellise meetme olemasolu ja anda märku, et selle taotlemine ei ole keeruline. “Selleks, et koolijuht saaks meedet taotleda juhendajale, peab tulema omavalitsusest piisavalt suur palgafond, et see ei jääks vaid mõnekümne euro taha,” selgitas ta.
Muidugi on olulisel kohal ka juhendajate parem harimine, õpetamine ja erinevate koolituste pakkumine, et panna neid tundma ennast olulise ja väärtuslikuna. Teiselt poolt peaks Vähi hinnangul mõtlema ka, kuidas rahvatantsu ja koorilaulu viia rohkemate õpilasteni. “Teadlikkust võiks tõsta näiteks läbi programmide, koolides esinemise või õpitubade,” ütles ta.
Kampaania kokkuvõtteid on plaanis esitada erinevatele ministeeriumitele. Järgmises kampaania etapis kohtutakse kohalike rahvamajade, mittetulundusühingute ja seltside esindajatega.
Autor: Lisl H. Mikko
