Kuidas elad, laulu- ja tantsujuht? 

Laulu- ja tantsupidu ei ole enam kaugel ning ettevalmistused eelseisvaks peoks hakkavad igas Eesti nurgas pihta. Sellest sügisest algab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Koorijuhtide Liidu koostöös kampaania, mille eesmärk on kohtuda kohalike omavalitsustega ning tuua rohkem tähelepanu koori- ja tantsujuhtide töö väärtusele, hoidmisele ja sotsiaalsetele garantiidele.

Rahvatantsu õpetamisest, kultuuri kandmisest ja algavast kampaaniast vestlesime Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimehe Kadri Tiisiga.

Kui rääkida laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmisest, siis eelkõige on vaja õpetajaid, kes kultuuri edasi annaksid.

Eelmise aasta noorte tantsupeo statistika näitas, et 52% tantsuõpetajatest on üle 50 aasta vanad ja ainult 7% Eestis tegutsevatest tantsuõpetajatest on vanuses 18–27. See statistika illustreerib hästi Eesti tantsumaastikul haigutavat murekohta – meil ei ole piisavalt noorte tantsuõpetajate järelkasvu.

„Paljudele võib jääda mulje, et dirigent või tantsujuht ollakse hobikorras, kuid tegelikult on see töö, mille tarvis end pidevalt haritakse. Koori- ja tantsujuhtide näol on tegemist kõrgelt haritud spetsialistidega,” lausus Kadri Tiis. „Kui rääkida laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmisest, siis tegelikult tajume me valdkonnas, et õpetajaid on vaja juurde koolitada. See ongi üks meie Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi prioriteete – aidata (tulevastel) õpetajatel end koolitada.”

Hetkeseisuga on tantsuõpetajaks võimalik erialaliselt õppida Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias, kust pärineb kolmandik kõigist Eesti tantsuõpetajatest ja enamike nende haridus pärineb eelmisest sajandist. „Järelkasv tuleb eelkõige täienduskoolituste kaudu, mida meiegi püüame pakkuda,” sõnas ta. Selle aasta alguses loodi koolituskeskus, kus „õpiampsude” nime all on tantsuõpetajatele ka koolitusi pakutud. Pika traditsiooniga rahvatantsujuhtide kool, mida kureerib Rahvakultuuri Keskus, on koolitanud välja vähemalt teise kolmandiku Eestis tegutsevatest rahvatantsuõpetajatest.

Ka koolitused ja nende kättesaadavus on väga olulised, sest suur osa õpetajatest on teadmised omandanud just läbi nende – missioonitundest ja huvist valdkonna vastu. Nii nad tegutsevadki – ise pusides ja koolitustel käies.

Koolitused on tehtud kõigile kättesaadavaks

Seltsi poolt korraldatavate koolituste vastu on olnud Kadri Tiisi sõnul arvestatav huvi. Positiivse aspektina tõi ta koolituste juures välja, et neid korraldatakse üle Eesti. „Me ei ole jäänud Tallinna keskseks, sest tantsuõpetajale on oluline õppida võimalikult kodu lähedal. Koolitused on olnud praktilist laadi ja tagasiside on positiivne olnud,” rääkis ta.

Samas on õpetajate puudus ka koolitajate pingi hõredaks muutnud – „kui sul on juba oma rühmad ja teed veel tööd, siis leida omakorda aega, et tantsuõpetajaid koolitamas käia ning tunde ette valmistada, on üsna suur töö,” kirjeldas ta.

Sellest sügisest hakatakse ühiskampaania raames keskenduma koori- ja tantsujuhtide töö kaardistamisele ning edendamisele

Kadri Tiisi sõnul on kampaania lõplik vorm veel kujunemas, kuid praegu lepitakse juba aktiivselt kohtumisi kokku. Nii loodetakse jõuda tantsu- ja koorijuhtide tööandjateni. „Päris igasse omavalitsusse me minna ei jõua, seega teeme seda maakonna tasandil,” sõnas ta. Kohtumised leiavad aset septembri lõpust novembrini. Nende käigus loodetakse saada ülevaade nii koori- kui rahvatantsuliikumise valdkondade seisust, tutvustada inimestele rohkem koori- ja tantsujuhtide tööülesandeid ja tegemisi ning uurida, millist tuge neile pakkuda saaks.

„Pakutav abi ei pruugi alati olla rahaline. See võib olla ka abi rohujuuretasandil, näiteks treeningsaali või klassiruumi kättesaadavaks muutmine või transpordi tagamine, et ülevaatustel käia. Tegelikult väga elementaarsed ja lihtsad asjad,” rääkis Kadri Tiis. Veel loodetakse jõuda ka dirigentide ja tantsujuhtide julgustamiseni, et sõnastada töö edendamiseks vajalikke teemapunkte. Niisamuti loodetakse neid julgustada oma vajaduste eest seisma ja oma mõtetest julgelt rääkida. Suur osa nende tööst sõltub sellest, mida nad ise tööks vajavad.

„See on suur ettevõtmine, aga selle peo tuules on meil kergem seda teha. Kõik saavad aru, et see teema on oluline ja seni on ka suhtlus kohalike omavalitsustega olnud positiivne. Kõik on altid kohtuma ning on ka ise antud teema olulisust teadvustanud,” lisas ta lõpetuseks.

Autor: Annabel Parts