Kuidas jõudsid laulupeo repertuaari neli rahvakoraali?

“Iseoma” laulupeo kavas on neli vaimulikku rahvalaulu ehk rahvakoraali. Kuna 20. sajandi keskpaigani ei olnud vaimulikus Lauluraamatus noote ja paljudes kirikutes puudus orel, lauldi koraaliviise mälu järgi. Eesti koraaliviiside olulisemaks trükiallikaks on 1840. aastal ilmunud Johann L. E. Punscheli koraaliraamat, kuid seda kasutasid ainult kirikumuusikud. Nõnda kujunesid ja levisid rahva suulises pärimuses kirikulauludest eri variandid, mida lauldi aeglases tempos rohkete viisikaunistustega. Seda nimetati ka „keerutustega laulmiseks“. 

Koraalide tekstid varieerusid vähem, kuna neid õpiti trükitud lauluraamatust. Eelmisel aastasajal võeti näiteks kasutusele 1899. aastal ilmunud „Uus Lauluraamat“. Seetõttu keskendusid rahvakoraalide kogujad enamasti ainult viiside jäädvustamisele. Esimesed rahvakoraalide helisalvestused tehti 1914. aastal, kuid enne seda ja paljuski ka hiljem noodistati laule välitöödel kuulmise järgi. Viisid, mis on meieni jõudnud, kajastavad seega lisaks esitajate loomingulisusele ka nende üleskirjutajate tööd varieeruva glissandode ja kaunistustega meloodia noodistamisel.  

Eestis on rahvakoraale enim kogutud läänerannikult ja saartelt, eeskätt endistelt rannarootslaste asualadelt, kuna just nende rikkalikud koraaliviisid jätsid jälje kogu piirkonna laulutraditsioonile. Kõige rohkem rahvakoraale kogus ja seadis koorile helilooja Cyrillus Kreek (1889–1962). Seejuures märkis ta oma käsikirjade ja trükitud kooriseadete juurde üksikasjalised andmed rahvalaulikute, kogujate ja kasutatud allikate kohta. Kreegi käsikirjad on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Hiiumaa päritoluga rahvakoraalid 

Cyrillus Kreegi seatud „Oh, kui õndsad on need pühad taevas“ (1931) ja Pärt Uusbergi „Et kiitke Jumalat, kes on nii helde“ (1986) on pärit Hiiumaalt. 

Need Hiiumaa rahvakoraalid kirjutas 1905. aastal üles Peeter Süda (1883–1920) Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) kogumistöö raames. Mõlemad palad on pärit Reigi kihelkonnast, endiselt eestirootslaste asualalt. Tulevane helilooja oli toona 22-aastane Peterburi Konservatooriumi üliõpilane. Oma reisipäevikus märkis Süda, et rahvalaulude kogumist takistas osaliselt tema roll klaverisaatjana Aino Tamme Saaremaa ja Hiiumaa kontsertidel.

„Oh, kui õndsad on need pühad taevas“ laulsid folkloorikogujatele hiidlased Juhan Kappel ja Maret Liiv (EÜS II 794 (36)) Kõrgessaare vallast Kõpu külast. Algse viisi lõi Johann Crüger (Jan Krygaŕ 1598–1662) ja lauluteksti „O wie selig seid ihr doch, ihr Frommen“ Simon Dach (1605–1659) aastatel 1649 ja 1635. Koraali eestikeelne tõlge pärineb teadmata autorilt ning on leitav “Uues Lauluraamatus” (nr 628).

„Et kiitke Jumalat, kes on nii helde“ viisi noodistas Süda Reigis elanud Mari Quarnströmi esituse järgi (1851–1917) (EÜS II 834 (155)). Lauluteksti noodi all küll ei ole, kuid selle leiab “Uues lauluraamatust” (nr 74). Esimene salm kõlab ka 1921. aastal Haapsalus tehtud fonograafisalvestusel, kus väga sarnast viisivarianti esitab Mari Quarnströmi abikaasa Peeter Quarnström Rootsi külast (1849–1930) (ERA, Fon A 6b). Salvestusrühma kuulusid Cyrillus Kreek, õigeusu vaimulik Andrei Laredei (1878–1961) ja helilooja Johannes Muda (Helila) (1890–1947). Nii lauljate nimed kui ka külanimi Rootsi viitavad nende rootsi päritolule.

Laulu vanusele osutab selle viisi avaldamine 1534. aastal Nürnbergis kogumikus “Varia Carminum” pealkirja all “Vitam quae faciant beatiorem” (nr 23). Selle autoriks oli Ludwig Senfl (1490–1543). Johann Horni tekst “Danket dem Herren” ilmus 1544. aastal vennastekoguduse laulikus “Gesangbuch der Böhmischen Brüder”.