Kuidas sündisid avakontserdi pärlid “Lauliku lapsepõlv” ja “Äiu-püiu”?

Jätkame laulupeo repertuaaris kõlavate rahvalaulutöötluste lätete uurimist ja tutvustamist. Laulupeo avakontserdi kavas on kahe eesti naishelilooja rahvalaulutöötlused: Miina Härma “Lauliku lapsepõli” ja Ester Mägi “Äiu-püiu”. Kuidas jõudsid need laulud rahvapärimusest koorilauludeks, jutustab “Iseoma Sõnumite” lugejatele Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur etnomusikoloog Taive Särg

Miina Härma “Lauliku lapsepõli” kõlab avakontserdil lastekooride esituses. See laul sündis Miina Härma koostööst eesti esimese rahvusvaheliselt tuntud lauljanna Aino Tammega. Mõlemad olid sündinud 1864 – ajal, mil vanem rahvalaul veel elas, kuid inimesi võlus juba läänelik muusika. 

Mulgimaalt pärit Aino Tamm oskas lapsena õpitud rahvalaule, sealhulgas alletusi – karjaste hüüdelisi laule refrääniga „alle-aa“ jms. 1890. aasta paiku, mil mõlemad neiud õppisid Peterburis muusikat, lõi Härma nende karjaseviiside tsükli põhjal soololaulu “Lauliku lapsepõli“. Laulutekst ei ole pärit alletustest, vaid Härma ja Tamm leidsid selle ilmselt koolilaulikust, mille ilmumisajal nad olid 14-aastased. Nimelt, Ado Grenzstein avaldas 1878. aastal „Kooli laulmise raamatu“ ja selles oma laulu “Lauliku lapse-põli”, millega kattuvad Härma teose pealkiri ja sõnad, ehkki teistsuguse viisi ja refrääniga. Laulutekst polnud aga ka Grenzsteini loodud, vaid pärit Põlva kihelkonna regilauluväljaandest “Vana Kannel” (1875).

Aino Tamm ja Miina Härma (klaveril) esitasid „Lauliku lapsepõlve“ Peterburis esmakordselt arvatavasti 1892; koorilauluseade kõlas Läänemaa laulupeol 1896

Käsikiri SKS, Hermann 39 (104–106) Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Laulnud Aino Tamm (1864–1945) Tarvastu kihelkonnast, üles kirjutanud Miina Hermann (Härma) (1895–1896). 
Aino Tamm, AM F 23238:284, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2047995

Ester Mägi koorilaul „Äiu-püiu“ algab kui tüüpiline läänesaarte äiutus ning see ongi loodud Muhus Lalli külas elanud Georg Kipperi (1907–1995) esitatud hällilaulu põhjal. Muhumaal püsis kaua meeste elav laulutraditsioon ja tookord 18–20-aastane noormees oskas ka lastele mõeldud laule. Muuseas, edaspidi sai temast Muhu kooliõpetaja ja tuntud teleajakirjaniku Ruth Karemäe isa. 

Hällilauluviisi on Kipper esitanud Muhu meestelaulule omases, veidi uuemat laadi helikeeles. Viisi on üles kirjutanud helilooja Cyrillus Kreek vahemikus 1925–1927 (ETMM 6212 M11:1/330:1).

Lühikest teksti täiendas Ester Mägi Harjumaa hällilaulu sõnadega (EÜS IX 878 (65 b)). Selle laulis 80-aastane Mari Kotkas 1912. aastal, kes elas sel ajal Harju-Jaani kihelkonnas Kiviloo külas, kuid oli pärit Kose kihelkonnast Rookla külast, kus ta oma laulud ka õppis. Üles kirjutas Mari Kotkase laulu Eesti Üliõpilaste Seltsi kogumistöö raames tookord 27-aastane kooliõpetaja ja väga viljakas rahvaluulekoguja Gustav Vilbaste, kellest hiljem sai tuntud loodusteadlane.

Ester Mägi leidis nii laulu viisi kui tekstiosad Herbert Tampere koostatud antoloogiast „Eesti rahvalaule viisidega“ III osast (1958), kus need on ilmunud lähestikku, lehekülgedel 166 ja 173. 

“Äiu-püiu” on 3. osa Mägi tsüklist “Kuus eesti rahvalaulu töötlust” naiskoorile, mis valmis 1974. 

Autor: Kristi Kool