Kust on pärit avakontserdi palad „Eesti hällilaul“, „Sõttaminek“ ja „Meie elu“?
Kolmes eelmises kuukirjas saime tuttavaks repertuaari kuue esimese koorilaulu allikatega. Sel kuul tutvustas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur etnomusikoloog Taive Särg lugejatele repertuaari kolme järgmist pala „Eesti hällilaul“, „Sõttaminek“ ja „Meie elu“.
„Eesti hällilaul“, Arvo Pärt (2002)
Arvo Pärdi „Eesti hällilaulu“ aluseks olnud käsikirjad Eesti Rahvaluule Arhiivis toovad esile, kuidas laulu mõtet võivad mõjutada erinevad pisiasjad. Nimelt kannab „Eesti hällilaulu“ viis käsikirjas pealkirja „Lapse hälli laul“, tekst aga vastab pigem mängulaulule (EÜS II 663 (158) ja 756 (133)). Laulumängu kasutamine hällilaulu funktsioonis polnud siiski mõeldamatu, sest mõnikord uinutati lapsi üpris erinevate lauludega.
Väike lahknevus ilmneb ka laulu algusvärsis: noodi all seisab „Kuus kus kallikene“, kuid sõnad algavad „Kuus, kuus, kullikene“. Noodi all rohkem teksti pole, sõnade vihikus aga jätkub: “Mida kulli otsib meilta? Kulli otsib konnareita… “. Nende järgi tunneb ära „Kullimängu“ laulu, mille tavapäraseks alguseks on “Kuuts, kuuts, kullike(ne)”, mõnikord ka “Kuus, kuus…” ehk “Koots, koots, kullike”. Viisi all esinev „kallikene“ on seega tõenäoliselt eksitus.
Viisi- ja tekstivihikusse tekkisid väiksed erinevused küllap seetõttu, et need panid kirja kaks eri inimest – tavapäraselt käisid Eesti Üliõpilaste Seltsi kogujad kahekaupa. Teksti kirjutas üles 23-aastane Karl Luud (1882–1963) Tartu Ülikoolist õigusteaduse erialalt ja viisi 33-aastane Peeter Penna (1873–1943) Peterburi konservatooriumist 1905. aastal. Lauljaks oli 23-aastane Liina Krassmann, kes elas Jõhvi kihelkonnas Kurtna vaestemajas.
Krassmanni lauldud viis ei seostu kindla laululiigiga, vaid on Eestis üldtuntud. Arvatavasti levis see laiemalt Karl August Hermanni koostatud lauliku abil sõnadega „Laulge poisid, laulge peiud“ („Pulma laul“, K. A. Hermanni ja A. Thomsoni kooriseade, „Eesti rahvalaulud. Segakoorile“, 1890). Viis on lauliku kohaselt „Viljandi maal ja Põltsamaal tuntud“.
Arvo Pärt toetus viisi käsikirjale ja lähendas laulu veelgi hällitussõnadele. Nii lõi ta värsi „Kuss, kuss, kallike“ (https://www.arvopart.ee/arvo-part/teos/332/). Lisaks muutis Pärt oma seades veidi viisi.

Arvo Pärdi „Eesti hällilaulu“ viisi allikas (EÜS II 756 ja II 663/4).
„Sõttaminek“, Veljo Tormis (1973)
Koorilaul „Sõttaminek“ on kokku pandud regilaulu „Venna sõjalugu“ kahest eri variandist. „Venna sõjalugu“ kujutab sõda külaneiu silme läbi: venna või armsama teele saatmist, tema kohta teadete otsimist looduse märkidest ning mehe koju naasmist aastate pärast – nii muutunud, et omaksed teda ära ei tunne. Laulu juured võivad ulatuda muinasaega ja Eesti naaberaladele, hiljem on seda mõjutanud kurvad nekrutilaulud teenistusest Vene Keisririigi armees, mis kestis 15–25 aastat.
Viisi laulis 1932. aastal fonograafile 56-aastane Emilie Leiss Kanepi kihelkonnast Erastvere vallast. Teda käis salvestamas 23-aastane Herbert Tampere, tulevane silmapaistev rahvaviiside uurija. Vaharullile jäädvustatud, praeguseks halvasti kuuldavat lühikest laulukatket täiendas Tormis Karula kihelkonnas jäädvustatud tekstiga. Viimase kirjutas 1910. aastal Els Koemetsalt üles arstiteaduse tudeng Rudolf Tamm ((ERA, Fon. 365 b; EÜS VII 1304/6 (100)).

Herbert Tampere (1909–1975), Eesti üks suuremaid rahvaviiside kogujaid ja uurijaid fonogramme dešifreerimas. Tampere töötas alates 1928. aastast Eesti Rahvaluule Arhiivis ja hiljem õpetas ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Richard Viidalepp, ERA Foto 229 (1935).
„Meie elu“, Mart Saar (1958)
„Meie elu“, tuntud algussõnadega „Kui mina alles noor veel olin…“, avaldas esmalt oma seades Karl August Hermann 1877. aasta „Eesti Postimehe“ kalendris ja 1890 koorilaulikus „Eesti rahvalaulud. Segakoorile“. Lauluteksti on tema märkuse kohaselt „rahva suust üles pannud“ Rudolf Kallas, viis on aga „terve rahva seas tuntud“. Sama viis levis pärimuses ka vaimuliku rahvalaulu „Veli Joonatan“ sõnadega.
Teose teksti autor on rahvalik laululooja Märt Mohn (1811–1872), kes sündis Laiuse kihelkonnas Palupere külas Laulumärdi talus ning töötas hiljem Võrus kooliteenija ja juuksurina. „Meie elu“ kirjutas temalt üles Friedrich R. Kreutzwald 1840. aasta paiku koos mitmete teiste luuletustega (EKLA, f 64, m 7:4). Pole teada, kas Mohni tekst lühenes rahvasuus levides või kärpis seda laulu esmane avaldaja Hermann. Mart Saar olevatki laulu leidnud Hermanni 1890. aasta koorilaulikust („Mart Saar sõnas ja pildis“, 1973).
Autor: Katriin Ahu