Läänevirumaalased sõuavad peosadama poole seekord Mare Taari juhtimisel
Saame tuttavaks Lääne-Virumaa kuraatori Mare Taariga, kes on kuraatoriametis esmakordselt. Kui talle tehti ettepanek asuda kuraatoriametisse, tuli tal hüpata juba liikuvale rongile. Ta võttis selle väljakutse siiski vastu, sest teab, et elus on palju, mis liigutab, kuid see tunne, mis sünnib laulu- ja tantsupeol, on ainulaadne. Uurime, kuidas on kulgenud tema sisseelamine ning kuidas liigub kogu Lääne-Virumaa peosadama poole.
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Lääne-Virumaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Valmistun laulu- ja tantsupeoks kuraatorina esmakordselt. Eelmise peo korraldusega olin ka veidi seotud, toona olin peol maja staabijuht. Kutse kuraatoriametisse sain eelmise, 2024. aasta suve lõpus Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidult. Seega hüppasin juba liikuvale rongile, mis tähendas, et tuli väga kiiresti end kurssi viia varasema korralduse ja infoga. Kerge see polnud. Võtsin aga pakkumise vastu, sest rahvakultuur on minu südameasi – olen selles üles kasvanud. See roll on korraga suur au ja tohutu vastutus.
Maakonna kuraator olla on suur privileeg ja samas väga suur vastutus. Peo ettevalmistus on pikk ja töörohke protsess, mille sujuv kulg sõltub heast tugimeeskonnast ja koostööst. Kuraator on justkui sild kollektiivide juhendajate ning Laulu- ja Tantsupeo SA vahel, hoides kogu ettevalmistusprotsessi koos ja liikumas. Töömaht on olnud suurem, kui oskasin arvata – eelproovid, infovahetus, ettevalmistused ja peonädal ise on väga tihedad.
Kuraatorina on minu eesmärk hoida kogu see suur ja kaunis masinavärk südame ja rõõmuga liikumas peosadama poole. Soovin, et kollektiivid ja juhendajad tunneksid rõõmu kogu protsessist ning et saaksin olla usaldusväärne partner ka Laulu- ja Tantsupeo SA-le.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Kõik saab alguse kodust. Minu vanemad ja vanavanemad on olnud suured laulu- ja pillimänguharrastajad ning ise olen samuti tegelenud nii laulmise kui ka pillimänguga erinevates koosseisudes ja orkestrites. Olen laulnud laulukaare all lastekooris, mänginud Väike-Maarja pasunakooris ja kandnud uhkusega rongkäigus orkestri marsijuhi rolli. Rongkäik on juba väiksest peale olnud minu jaoks emotsionaalselt võimas kogemus – rahvahulkade tervituste saatel läbi linnasüdame astumises on nii pidulikkust ja sära kui ka tohutut elevust.
Laulu- ja tantsupeod aitavad hoida elus oma juuri – keelt, kombeid, tantsusamme, muusikat ja rahvapärimust. Kui kokku tulevad eri paigust, taustaga ja põlvkondadest inimesed – vanaemad ja vanaisad koos lastelastega, sõbrad ja kogukonnad, lähedalt ja kaugelt –, sünnib eriline üheshingamine.
See on pidu, kus inimeste hingekeeled on rohkem avatud kui tavaliselt. See on headuse, unistuste, rõõmu, ilu, märkamise, hoolimise ja ühtehoidmise pidu. Siin on nii tagasivaadet kui edasiliikumist – antakse edasi kogemusi, hoiakuid ning kasvatab meis hoolimist ja armastust traditsioonide ning rahvakultuuri vastu.
Elus on palju, mis liigutab, kuid see tunne, mis tekib laulu- ja tantsupeol, on ainulaadne.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Veidi ikka. Näen ettevalmistuste köögipoolt ja peole liikumise protsessi palju laiemalt. Esile tulevad nüansid ja olukorrad, millele varem ei osanud tähelepanu pöörata. Näen, kuidas pusletükid järjest paika asetuvad ja peagi avaneb suur üldpilt.
Tunnen suurt rõõmu virulaste kokkupuute ja nähtavuse üle sellel peol: laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson on Aserist pärit, naiskooride esituses kõlab Kadri Voorandi kaunis teos „Sina oled kullatera“ ja tantsupeol on assistendina platsil Triinu Sikk.
Olen esimest korda kuraatori rollis, seetõttu mul varasema kogemusega võrdlust pole. Küll aga näen väga selgelt, kui suur on kuraatori töömaht ja vastutus.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Lääne-Virumaal on kulgenud?
Ettevalmistused on olnud töised ja seni kulgenud kenasti. Enne eelproove toimus tänu Eesti Kooriühingule ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile mitmeid toetavaid mentorkoolitusi meie rahvamuusikutele ja kooridele.
Eelproove, mida oli kokku 32, tõid saalidesse palju head energiat, vaatamata väikesele närvipingele. Proovijuhid jagasid innustavaid sõnu ning mitmed proovid olid lillederohked, et tänada juhendajaid ja proovijuhte.
Kuraatorina olen südamest tänulik kõigile kollektiividele nende ilusate hetkede ja rõõmu eest. See on tõeline õnn, et olen saanud kohtuda nii eriliste ja andekate inimestega – nii liigijuhtide kui ka pidude kunstiliste vedajatega.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Üheks suuremaks väljakutseks on olnud eelproovideks sobivate ruumide leidmine ja läbirääkimised erinevate pooltega. Aeg on edasi läinud, olukorrad ja võimalused pole enam endised.
Kui palju kollektiive Lääne-Virumaalt XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Peagi selgub, kes täpsemalt meie 90 kollektiivi seast peole pääsevad. Tantsijate osas on pilt juba selge – tantsupeol osaleb Lääne-Virumaalt 30 tantsurühma. Samuti on teada, et kõik meie puhkpilliorkestrid ja sümfoniettorkestrid on pääsu peole lunastanud. Kooride ja rahvamuusikakollektiivide infot aga ootame – hingevärinal, sest teame ju, kui palju tublit tööd nad kõik on teinud.
Mis on Lääne-Virumaa jaoks kõige rohkem iseomane? Aga teie enda jaoks?
Lääne-Virumaa jaoks on kõige rohkem iseomane olla virupärane – omapärane, imepärane, salapärane, kunstipärane, isikupärane. Ajaloohõnguline ja rikkalike kultuuritraditsioonidega maakond külalislahkete, andekate ja töökate inimestega. Mere, metsade, voogavate viljapõldude, kauni looduse ja mõisatega elamusi pakkuv maakond.
Autor: Karmen Kaukver