Läti koreograaf Dagmāra Bārbale: tantsurühma juhendamine ei ole töö. See on missioon ja hobi

Dagmāra Bārbale on Läti koreograaf ja tantsuõpetaja, kelle teekond on olnud tähelepanuväärne, ning tantsurühmadega tegelemine algas juba 14- aastaselt. Lisaks mitme rühma juhendamisele on Bārbale olnud osa tantsuliste suurlavastuste loomisel – seda nii tanstupidudel kui tantsuliste etenduste juures. Samuti oli ta koreograafi assistent ja tantsijate koordinaator Riias toimunud Maailma Koorimängudel (2014), koreograafi assistent rahvatantsulavastuses, Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeol (2015) ning Põhja- ja Baltimaade laulupeol (2015).

Andekas koreograaf on saavutanud märkimisväärset tähelepanu ka uute tantsude loomisel ja paljud tema teosed on pälvinud auhindu loomingulistel tantsuvõistlustel. Lisaks oli ta pealavastaja mitmetes suurtes rahvatantsulavastustes, ning tema debüüt tantsupeo lavastajana oli 2018. Aastal XXVI üldlaulupeo ja XVI üldtantsupeo Māras zeme (Māra Maa) suures tantsuetenduses. 

22. novembril oli noor ja andekas naine ka üks nendest, kes astus üles ka Tallinnas toimunud UNESCO rahvapärandi konverentsil, kuhu kogunesid laulu- ja tantsupidude traditsiooni eestvedajad ning traditsiooni jätkumise eest vastutavate organisatsioonide liikmed. Laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumise ühe kõige olulisema osana tõid mitmed ülesastunud esinejad välja just kollektiivijuhtide olulisuse. Ka Eestis on hetkel olulise väärtusega ka arutelu koori- ja tantsujuhtide palga- ning töötingimusi puudutavad küsimused. Täpsemalt on tähelepanu toodud just antud aspektidega seonduvate murekohtadele. 

Kasutasime võimalust, ning uurisime Dagmāra Bārbalelt, milline on kollektiivijuhtide olukord meie naabrite juures Lätis? 

Millised on Läti kollektiivijuhtide palgatingimused ja millise süsteemi alusel toimub nende töö tasustamine?

„Läti kollektiivijuhtide palgad on väga varieeruvad ja sõltuvad suuresti valla võimalustest ning eelarvest. Riik eraldab kollektiivi juhtidele sihtotstarbelist toetust, mis varasemalt oli umbes 800 eurot aastas ühe kollektiivi juhtimise eest. Alates jaanuarist on oodata selle toetuse suurenemist. Siiski on probleemne, et toetus on ette nähtud ainult kollektiivi juhtidele, kuid mitte kontsertmeistritele ega klaverisaatjatele,” kirjeldas Bārbale Läti kollektiivijuhtide palgatingimusi. 

Rahastust eraldavad mõned omavalitsused vastavalt sellele, mis hindega tantsurühma hinnatakse. Nimelt toimuvad Lätis peaaegu igal hooajal tantsurühmade hindamised, ning mida kõrgem on hinne, seda suurem ka tasu. See süsteem ei ole aga riiklikult reguleeritud ja selle rakendamine, nagu ka töötasud, varieerub omavalitsuste lõikes. 

Nagu ka Eestis, kus viimasel ajal on tähelepanu juhitud kollektiivijuhtide palga- ja töötingimuste puudulikkusele, ei ole ka Läti kollektiivijuhid üldiselt oma palkadega rahul. „Taolisi palgaprobleeme tõstatatakse erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kuid hea lahenduseni pole veel jõutud,” rääkis Bārbale. 

Kas kollektiivijuhte on Lätis piisavalt ja millised on kollektiivijuhtide suurimad väljakutsed? 

Üldiselt tundub, et kollektiivijuhte on Lätis praeguse seisuga piisavalt. Siiski seisavad teatud piirkonnad silmitsi raskustega tantsuspetsialistide kaasamisel. Niisamuti puudub märkimisväärsel osal Läti tantsukollektiivide juhtidest kõrgem haridus vastavas valdkonnas.

Suurimate murekohtadena tõi Bārbale välja kollektiivijuhtide ebapiisava tasustamise, puudulikud toetused rahvariiete, transpordi ja loominguliste projektide raames ning tantsijate vähese arvu. „Sageli on tantsujuhi põhitöö mõnes teises sektoris ning tantsuõpetaja tööd tehakse õhtuti. Paljud kollektiivijuhid tunnistavad: „See ei ole töö; see on missioon ja pigem hobi,“ ja üheainsa rühmaga töötamine ei paku piisavat sissetulekut elatise teenimiseks,” kirjeldas Bārbale olukorda Lätis. 

Mis toob kollektiivijuhile suurima rahulolu?

Kõige suurem rahulolu tipneb Dagmāra Bārbale sõnul kahtlemata osalemisega laulu- ja tantsupeol, kuid ka pidudevahelisel ajal toimub Lätis palju põnevaid ja loomingulisi projekte, kontserte ning tantsuetendusi, mis pakuvad sageli meeldejäävaid hetki ja enesetoestusvõimalusi. 

Kuidas näevad kollektiivijuhid laulu- ja tantsupeo traditsiooni tulevikku Lätis?

„Vaatamata väljakutsetele usun, et tants on praegu Läti ühiskonnas väga kõrgelt hinnatud ja populaarne. Täiskasvanute tantsupidudel osaleb umbes 18 000 tantsijat ning veelgi suurem arv valmistub koolinoorte tantsupidudeks. On suurepärane, et oleme loomingulised, uuenduslikud ja mitmekülgsed oma traditsioonide hoidmisel. Loome palju uusi tantse, projekte ja etendusi, tantsides samas ka armastatud klassikalisi Kuldvaramu tantse. Seetõttu näen tantsupidude tulevikku väga optimistlikult,” muljetas Bārbale. 

Kas võrreldes Eesti ja Leedu kolleegidelt kuulduga on olukord Lätis kuidagi teistsugune?

„Usun, et meil on infrastruktuuri osas parem positsioon. Renoveeritud Mežapargi lauluväljak ja Daugava staadion on pidude toimumispaikadena suurepärased. Samuti tundub, et tantsupeo liikumises osalejate arv on meil suurem. Kuid paljud probleemid on sarnased, eriti igapäevase tegevuse jaoks ebapiisav rahastamine,” tõi ta välja. 

Autor: Annabel Parts