Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus aitab eriala populariseerida

Oktoobris said laulu- ja tantsupeo kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhid taotleda palgatoetust juba viiendat korda. Meede, mille eesmärk on tagada laulu- ja tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikus, on aastast-aastasse muutunud üha populaarsemaks.

Kui Mõttekoda Praxis 2019. aastal laulu- ja tantsupeo juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust uuris, leidsid nad, et noori elukutse ei motiveeri, sest töö pole tasustatud ega paku piisavalt töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti ilmnes, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning kollektiivid ei ole majanduslikult jätkusuutlikud. 

Probleemi lahendamiseks rakendab Kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu alates 2021. aastast laulu- ja tantsupeo kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhtidele palgatoetust, mis võimaldab parema töötasu ning sotsiaalsed garantiid.

Enim taotlevad koorid ja rahvatantsurühmad

Meetme koordinaatori Kersti Sillaotsa sõnul saavad toetust kollektiivide juhendajatele taotleda tööandjad ning see on suunatud Eestis regulaarselt tegutsevate kooride, rahvatantsu- ja võimlemisrühmade, rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite juhendajate tööjõukulude katmiseks. „Kõige rohkem oleme toetusi eraldanud rahvatantsurühmade ning kooride juhendajatele, sest neid tegutseb Eestis lihtsalt kõige rohkem,” nentis Kersti Sillaots. 

Tema sõnul tekivad peamised murekohad määruste tõlgendamisel. „Toetusmeetme tingimused võivad paratamatult tekitada segadust ning taotlemine esmapilgul tunduda keeruline. Näiteks on küsimusi tekitanud raamatupidamisarvestusega seonduv või asjaolu, et töötasu peab välja maksma igakuiselt,” rääkis Sillaots.

Et taotlemisprotsessi ning hiljem ka aruandlust lihtsamaks ja sujuvamaks muuta, korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus infopäevi. „Oleme alati valmis küsimustele vastama ja muresid lahendama. Meie eesmärk on, et teadlikkus toetusest jõuaks kõigi laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhtideni ning aitaks neil oma tööd paremini teha,” sõnas Sillaots.

Populaarsus aastatega tõusnud

Huvi toetusmeetme vastu on aastatega kasvanud. „Kui esimesel aastal esitati umbes 400 taotlust, siis möödunud aastal juba üle 600,” rääkis Sillaots. Sel aastal esitati taotlusi 628. Samuti on toetuseks eraldatud summa aastatega kasvanud – kui 2021. aastal maksti toetust 850 000 eurot, siis möödunud aastal juba 2,5 miljonit.

Sillaotsa sõnul on tegemist kiiduväärt toetusmeetmega. „Minu kõrvu on jõudnud vaid positiivne tagasiside – kollektiivijuhid on rõõmsad, et saavad kollektiivide juhendamise eest väärikat töötasu, nende tegemisi pannakse tähele ning neist hoolitakse. Nii saame üheskoos laulu- ja tantsupeo traditsiooni edasi viia,” sõnas ta. 

Autor: Geidi Lovise Lee