Laulu- ja tantsupeo konverents peetud. Kas on põhjust juubeldamiseks?
Lühike vastus: jah, on küll. Sest iga kohtumine ja kogemuste vahetamine laulu- ja tantsupeo korraldajatega Lätist ja Leedust on alati väga väärtuslik ja annab mõtteainet veel pikaks ajaks.
Konverentsil kõlasid ettekanded kolmest Balti riigist. Nii nagu meie traditsioon on ühine kuid käinud igas riigis veidi oma rada, nii olid ka kõlanud ettekanded suurest samas võtmes kuid igaüks ikka omamoodi. Kollektiivijuhtide olukord teeb muret nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Samas laulu- ja tantsuväljaku olukord on igas riigis erinev ning nii Vilniusest kui Tallinnast kiikame professionaalse kadedusega Riia poole, kus selles vallas on astutud hiiglaslik samm tänapäeva.
Laulu- ja tantsupeo liikumine on väga suur ning tohutult mitmekihiline. Seega on ilmvõimatu mahutada kõike mis südamel pakitseb ühte konverentsipäeva. Selleks, et seda hetke siin 2024. aasta lõpus veidi enam jäädvustada, püüdsime saalist kinni konverentsil ettekannetega esinenud kolleegid Lätist ja Leedust ning tänases Kuupäevikus toome teieni need intervjuud.
Sõna saavad laulu- ja tantsupidude peakorraldajad ning samuti uurisime Läti ja Leedu tippdirigentidelt ja -tantsujuhtidelt, kuidas läheb seal ollektiividel ja nende juhtidel.
Kui enam kui 20 aastat tagasi Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ühiselt UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kanti, võtsid kolm Balti riiki endale kohustuse hoida hoolega seda traditsiooni, et see säiliks tulevastele põlvedele. Ja seda nüüd mitte ainult iseoma rahva vaid terve maailma ees. Meie oleme Eestis valmistumas oma 28. laulu- ja 21. tantsupeoks „Iseoma“. Lätis valmistutakse samuti tuleval aastal toimuvaks 13. noortepeoks. Nagu ütleb oma intervjuus Lätist pärit tunnustatud dirigent Ints Terterovskis: „leian, et rahvusvaheliselt kasutatav ingliskeelne nimetus festival on meie traditsioonile sobimatu – see ei peegelda UNESCO tunnustatud vaimse kultuuripärandi igapäevast tööd, sügavust ja staatust. Õige termin on celebration, rõhutades igapäevast pühendumust. UNESCO tunnustab laulupidu kui igapäevast traditsiooni, mitte ainult pidu, mis kestab nädala viie – või siis kahe või kolme – aasta jooksul“.
