Laulu- ja tantsupeo nähtamatu töö Järvamaa kuraatori Eva Linno silme läbi
Ükski kontsert ega pidu, ammugi mitte laulu- ja tantsupidu ei alga kontserdist ega lõpe aplausiga. Räägime Järvamaa teekonnast laulupeole nende kuraatori Eva Linnoga, kes teab, kui palju tööd ja südant mahub ettevalmistustesse.
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Järvamaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Minust sai kuraator läbi selle, et töötan sihtasutuses Järvamaa kultuuri koordinaatorina ja Järva vallas kultuuritöötajana. Esimest korda olin kuraator noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“, mis tähendab, et sel korral osalen peol kuraatorina teist korda.
Kuraator on maakonna esindus- ja kontaktisik ning töö eeldab tihedat suhtlust Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse ja maakonna kollektiividega, milleks õpib (kui veel ei oska) kiiresti ära eri valdkondade töökeele. Kuivõrd protsessi on haaratud sadu lauljaid, tantsijaid ja muusikuid, ongi informatsiooni vahendamine kuraatoritöö üks väga oluline osa.
Kuraatorina vastutan ka maakonna eelproovide korraldamise ning peonädala kõikvõimalike ettevalmistuste eest. Lisaks kuulub minu ülesannete hulka tuleteekonna korraldamine maakonnas ja veel palju muud. Ei saa märkimata jätta, et kuraator ei tee ka kõike üksi. Oleme maakonnas kaasanud mitmeid tublisid inimesi, kes teekonnal nõu ja jõuga kõiges kaasa aitavad.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Seda on isegi pisut raske sõnadesse panna. Laulu- ja tantsupidu on justkui elu ja aastaringide osa. See on olemas meie kehas ja peas, suur osa meie kultuurist ja kultuuriruumist.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Kuna olen igapäevatöös kultuurikorraldaja, siis tean, et mitte ükski sündmus ei alga ega lõpe kontserdi või etendusega. Laulu- ja tantsupidu on minu jaoks alati väga tähtsal kohal olnud ning kuna tean, kui suur ja oluline sündmus see on, siis kujutasin üsna hästi ette selle korraldamisega kaasnevat üüratut ja mitmekihilist töömahtu. Aga et see on nii suur, ei paista eemalt välja.
Mitmendat pidu te kuraatorina (Järvamaal) ette olete valmistamas? Kas või kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Tuleval suvel toimuv pidu on juba viies, kus olen protsessi kaasatud. Kolmel esimesel peol olin koolimajutuse töötaja ning edasi juba kuraatorirollis. Selle ajaga on muutunud regulatsioonid ja nõuded ning kasvanud inimeste olmelised soovid. Peale selle, on kasvanud infoküllus, millega kaasneb tähelepanuvõime- ja infokadu, kompenseerin seda suhtlusega, kordan kõik vajaliku üle, et ikka kõik laabuks. Vahel küsin ise ka mõnda asja mitu korda üle, pean end selles osas kasvatama.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Järvamaal on kulgenud?
Ettevalmistused on kulgenud kenasti. Omavalitsustega suhtlemisel aitab mind peo ettevalmistamiseks moodustatud maakonna komisjon, kuhu kuuluvad kohalike omavalitsuste esindajad. Eelproovid maakonnas saavad mai algusega läbi, vaid mõnel liigil jäävad regionaalsed proovid veel maikuusse.
Meie juhendajad on väga üksmeelsed. Kõik aitavad ja toetavad üksteist ja kui näiteks rahvatantsijatele on vaja liikumise abistamiseks täpid võimla põrandale märkida, ei jää ka kuraator abita. Kuraatori vaatest on vast oluline seegi, et julgeks protsessis olevate inimestega suhelda ja vajadusel nõu küsida, sest kõiki eelproovideks vajalikke tehnilisi nüansse teavad ikka dirigendid, liigijuhid ja juhendajad.
Peo ettevalmistuses aitavad meid ka head koostööpartnerid, kes oma abiga teevad suurt rõõmu. Näiteks rongkäigu kujundus on meil valmis ja sellega seonduv edasine seonduv juba töös, oluline abi on koolimajutuse meditsiini ja julgestusega seotud inimestest ning teistest koolimajutuse töötajatest, kelleta oleks elu peonädalal kohe päris võimatu. Ja muidugi tuleteekond, ka selle korraldamine on suure kaaluga ja selles on meil abiks Järvamaa vabatahtlikud päästjad.
Eks põhitöö kõrvalt on seda kõike vahel üsna raske teha, aga kui eelproovis silmad meie kollektiive vaadates liigutusest kalkvele lähevad, siis need on need hetked, kus ütlen endale, et sellepärast ma seda tööd teengi.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Tänavu olen ma ise endale kõige suurem väljakutse, et kuidas saada kõik vajalik tehtud. Laulupeo protsess, nagu eelnevalt ütlesin, on väga mitmekihiline. Üldises plaanis on suur väljakutse peoleminekuks vajaliku eelarve koostamine ning eelproovide korraldamine, mis hõlmab muuhulgas sobivate ruumide leidmist, liigijuhtide ja dirigentide vastuvõtmist ning helitehniliste võimaluste tagamist. Väljakutseks on ka informatsiooni liigutamine, sest kollektiive on palju ja vajalik teave peab jõudma absoluutselt iga osalejani.
Kui palju kollektiive Järvamaal XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Peole pääsevate kooride ja rahvamuusikute lõplikke numbreid veel ei tea, kuna eelproovid veel käivad, aga protsessis osaleb 23 koori ja 6 rahvamuusikakollektiivi. Orkestreid on peole minemas 2, võimlejate rühmi 5 ning rahvatantsukollektiive 29.
Mis on Järvamaa jaoks kõige rohkem iseomane? Aga teie enda jaoks?
Järvamaa iseoma on kindlasti meie inimesed. Nenede iseolemine, looming ja ettevõtlikkus ja elamise viis. Suurima elamuse peo ettevalmistuse juures on mulle pakkunud ühistants „Iseoma“. Tantsu autor on Helena Mariana-Reimann, muusika ja sõnad Jaan Pehkilt. Jaan on Järvamaa muusik ja kirjeldab imeliselt just seda iseoma olemist nii sõnades kui muusikas.
Iseoma on ka meie mure ja muretsemine. Püüdlikkus ja tahe. Iseoma on meie hing ja meie suhted. Rõõm perest ja sõpradest. Hästi tehtud töö ja puhkamiseks võetud aeg. Üheks loodud ja kootud elu – tants, laul, pillimäng, muusika, rahvarõivad ja toit.
Autor: Karmen Kaukver
