Laulu- ja tantsupidu Lätis – terve nädal täis pidustusi

Läti kohta öeldakse, et tegu on laulva maaga ning laulu- ja tantsuoskus pannakse igale lätlasele juba hälli kaasa. 7. novembril saab 21 aastat sellest, kui Läti laulu- ja tantsupidude traditsioon koos Leedu ja Eestiga kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Läti Kultuuriakadeemia nõukogu esimees Dace Melbārde rääkis, mida on nimekirja kandmine Lätile andnud ning kuidas peod naaberriigis välja näevad.

Lätis toimus esimene üldlaulupidu 1873. aastal ning aastate jooksul on sarnaselt Eestile muutunud traditsioon võimsaks liikumiseks. Kuigi Eesti ja Läti pidudel on mitmeid sarnasusi, siis olemuselt on peod ikkagi erinevad. Nii kestavad Lätis laulu- ja tantsupeo pidustused nädal aega ning sündmused on avatud ka nendele, kes endale kontserdipiletit soetada ei soovi. Riias võib kohata peonädalal spetsiaalseid dekoratsioone, avatud lavasid ning suuri ekraane üle kogu linna. Külastajad saavad käia avatud kontsertidel, külastada rahvarõiva ja -käsitöö näitusi ja lavastusi. 

Läti Kultuuriakadeemia nõukogu esimees Dace Melbārde sõnul on eesmärk, et laulu- ja tantsupeost saaksid kõik osa võtta. „Püüame muuta laulu- ja tantsupidu avatumaks ja kättesaadavamaks ning korraldada rohkem kõrvalüritusi. Senimaani on peonädala üritused hästi külastatud – inimesed tantsivad ja laulavad kaasa ning külalisi on palju,” rääkis ta.

UNESCO tõi rohkem külastajaid

Alates ajast, mil 21 aastat tagasi Läti laulu- ja tantsupeo traditsioon koos Eesti ja Leeduga kanti UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja*, on pidu muutunud populaarsemaks ning kogunud tuntust ka maailma mastaabis. „Meil on huvitavaid juhtumeid, kus välismaised koorid on nii motiveeritud peole esinema tulema ja traditsioonist osa saama, et on valmis kogu lätikeelse repertuaari ära õppima,” rääkis Dace Melbārde. Vaatamata välismaisele huvile, on Läti jäänud truuks traditsioonile ning laulnud laule emakeeles. Ainult ühe korra on tehtud erand – 2023. aastal, kui üheskoos lauldi võitlejate ja riigi auks Ukraina hümni. 

Melbārde sõnul oli üldse UNESCO nimekirja jõudmine tohutu protsess, mille jooksul tuli lahendada erinevaid väljakutseid, mõelda läbi traditsiooni väärtus ning kuidas seda ka tulevikus jätkusuutlikuna hoida. Seda kõike koos Leedu ja Eesti esindajatega. „Suurim väärtus oli see, et võrdlesime Eesti ja Leeduga oma traditsioone. Kuigi oleme sarnased, siis mitte ühesugused. Õppisime sellest ajast palju,” rääkis ta. 

Eredalt on Melbārde meeles, kui keeruliseks osutus traditsiooni nimetamine. „Veetsime tohutult aega mõeldes, kuidas kõike elemente ühte pealkirja ära mahutada. Olulisi aspekte oli nii palju – sündmust ette valmistav protsess, traditsioon ise, mõju riigile ja rahvale ning sümboolika,” rääkis ta. Lõpuks valiti pealkirjaks “Baltic song and dance celebrations” (Balti riikide laulu ja tantsupidustused). 

Traditsiooni aitab hoiab seadus

Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse hoidmiseks on Lätis selle kaitseks loodud eraldi seadus, kus on kirjas, kes-mille eest vastutab ning milline on rahastus. Samuti on valitsusel laulu- ja tantsupidude säilitamise plaan. Tänu UNESCO nimistusse jõudmisele on Lätis kogu protsess nüüd paremini koordineeritud.

Dace Melbārde sõnul meetmed töötavad, kuid samas on aastate jooksul üha enam väljakutseid. Neist suurem osa on eelkõige seotud maailmas toimuvate muutustega. „Näeme, et inimeste elustiil on muutunud. Rohkem on erinevaid konkureerivaid vabaaja tegevusi, mistõttu otsustab vähem inimesi laulda ja tantsida. Raskusi on mees- ja poistekooride ning meessoost tantsijate kaasamisega,” sõnas ta. Nii käivad mõttetööd, kuidas ikkagi motiveerida inimesi laulu- ja tantsupeo traditsioonis osalema. 

Kõige olulisemaks ja suuremaks muutuseks peab Melbārde aga taristu renoveerimist. Tänu UNESCO tunnustusele oli Lätil võimalik kaasata Euroopa Liidu raha ning renoveerida Silver Grove vabaõhulava Mežaparkis ning Daugava rahvusstaadion, kus toimuvad laulu- ja tantsupeo põhisündmused.

* 7. novembril 2003 kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Autor: Geidi Loviise Lee