Laulu- ja tantsupidu on politsei jaoks kui lõpueksam
Laulu- ja tantsupidu pole enam mägede taga. Lisaks peolistele ja korraldustiimile käib tihe töö ka politseil, et tagada laulu- ja tantsupeo turvalisus. Politseitöö telgitaguseid avas meile Põhja prefektuuri operatiivbüroo juht Vaiko VaherMillal alustab politsei laulu- ja tantsupeoks ettevalmistusi?
Politsei alustas laulu- ja tantsupeo ettevalmistusi kohe, kui eelmine pidu lõppes. Iga läheneva päevaga oleme planeerimisse hoogu juurde lisanud. Meil on paigas, kes politsei poolt turvalisuse eest vastutab, mitu politseinikku turvalisuse tagamisse on kaasatud ning oleme ka läbi mõeldud ohuolukorrad ja plaanid. Samuti teeme koostööd heade partneritega, kellega laulu- ja tantsupeol turvalisust tagame. Töötame iga päev selle nimel, et oleksime peonädalaks võimalikult hästi valmis ja kõik meie plaanid õnnestuksid. Kõik ikka selle nimel, et Eesti rahval oleks tore peonädal.
Millised on suurimad väljakutsed niivõrd suure rahvaürituse puhul?
Eesti politsei teeb kõik, et inimesed saaksid ise ja koos omadega turvaliselt laulu- ja tantsupidu nautida. Meie põhirõhk on suunatud liiklusele, avalikule korrale ning piduliste turvalisusele.
Peame oma töös suure hulga inimestega arvestama. Oleme tänaseks kõikvõimalikud ohtlikud olukorrad läbi mõelnud ja valmistume nendeks.
Varasemate aastate kogemus aga näitab, et enim on politseinike abi vajanud kaaslase, juhendaja või vanema silmist kaotanud lapsed. Samuti on väljakutse rahvamasside liikumise turvalisuse tagamine nii rongkäigu ajal kui mujal. Jälgime ja suuname liiklust, vaatame, et vajalikud teeotsad oleksid suletud ning et ükski uitama läinud sõiduk koos juhiga ei satuks sinna, kus ta olema ei peaks.
Kui palju politseinikke on tavaliselt sellisel üritusel tööl?
Peonädalal on väljas ligi 600 politseinikku ja abipolitseinikku. Kaasatud on kõik tööliinid alates erariietes politseinikutest kuni pikki relvi kandvate politseinikuteni välja.
Kuidas testitakse valmisolekut ootamatuteks olukordadeks?
Oleme arutanud ja harjutanud kõikvõimalikke olukordi omakeskis ning seejärel juba koos heade partneriga – peo korraldusmeeskond, turvameeskond, päästeamet, kiirabi ja teised.
Politseitöö on igapäevaselt täis ootamatusi ning iga paari-kolme aasta tagant toimuv üldlaulu- ja tantsupidu on meie jaoks justkui lõpueksam. Teame, et kui oleme „lõpueksamiks“ hästi valmistunud ja harjutanud, on tulemus hea.
Kas meenub mõni eriti meeldejääv või ootamatu juhtum varasematest laulupidudest?
Viimasel noorte peol oli korraldaja unustanud ilmataadiga kokkulepped sõlmida – nägime kahe päeva vältel ära kõik neli aastaaega. Ühel päeval aitasid korraldajad, meditsiinitöötajad, turvatöötajad ja politseinikud turgutada lapsi, kellele kuum ilm ja lõõmav päike oli liiga teinud. Järgmisel päeval said pidulised kaela aga tugeva vihmasaju ja äikese. Kõvad äikesepaugud tekitasid laulukaare läheduses paanikat ja hirmu, mistõttu jooksid lapsed laiali ning kaotasid silmist oma juhendajad või vanemad. Õnneks teadsid lapsed, et politseinikud on abiks ja nii täituski meie politseitelk kiiresti umbes paarikümne abivajava lapsega. Nii mõnigi nuttev ja hirmul laps sai endale soojenduseks selga politseiniku jope, rahustuseks Lõvi Leo maiustusi ning julgustavad sõnad ja kallistused politseinikelt, kes tegid kõik selle nimel, et lapsed saaksid võimalikult kiiresti oma vanemate ja juhendajatega uuesti kokku viidud.
Mida see töö politseinike jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu on üks nendest sündmustest, kus on päriselt tunda, et politseitöö on „tõelise tundega töö“. Olla Eesti rahvaga koos nende pidupäeval ning näha kümneid tuhandeid naeratavaid lauljad ja tantsijaid, on unikaalne kogemus, mida iga politseiametnik või abipolitseinik tahab kogeda. See on pidu kus Eesti rahvas näeb ise oma politseinikke, just sellisena nagu me oleme – näoga rahva poole ja naeratus suul.
Kas on ka neid, kes on ise laulupidudel osalenud ja nüüd tagavad korda?
Muidugi! PPA-s on ligi 5000 inimest ja paljud meist on käinud kooli ajal laulu- või tantsupeol. Võtsin ka ise 2011. aasta tantsupeost osa. See oli meeldejääv kogemust ja sedavõrd erilisem tunne on tänavu politseinikuna laulu- ja tantsupeo turvalisuse eest vastutada.
Politseinike seas on ka täna palju neid, kes vabal ajal armastavad laulmist või rahvatantsu ning võtavad sel aastal peost osa. Näiteks pürgivad laulupeole PPA laulukoorid, hulganisti lauljaid ja rahvatantsijaid. Nii mõnedki kolleegid on sellised, kes pärast tantsupidu tõmbavad rahvariiete asemel selga politseivormi, et järgnevatel päevadel anda panus turvalisuse tagamisse.
Peonädalal kutsume üles kõiki julgelt politseinikega suhtlema ning murede ja rõõmudega meie poole pöörduma. See on meie ühine pidu, kus naudime ise oma rahvaga koos olemist.
Autor: Katriin Saa
