Loe, mille vastu tundsid huvi Balti ühiskonverentsil veebi vahendusel osalejad
Ühiskonverentsilt toimus veebi vahendusel ülekanne nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Ülekande eest kandsid Lätis ja Leedus hoolt sealsed rahvusringhäälingud. Eestis korraldas ülekande Postimees.ee. Veebivahendusel osalejatel oli võimalus esinejatele ka omi küsimusi edastada. Järgnevalt toome teieni mõned põnevamad küsimused, millele tagantjärele vastused leidsime.
Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmisel mängib olulist rolli igaüks. Olgu tegemist lauljate või tantsijate, vanemate või vanavanematega, mida suurem osa ühiskonnast pidudest osa saab, seda tõenäolisem on traditsiooni jätkumine ka tulevikus.
Kuidas õnnestus Leedul sel aastal peole kaasata varasemast rohkem uusi osalejaid? Kogemust jagab 2024. aasta laulupeo kommunikatsioonijuht Ieva Krivickaitė:
„Võrreldes eelmise laulu- ja tantsupeoga 2018. aastal, kasvatasime sel aastal publikut mitmes kanalis. Facebooki jälgijate arv kasvas 114%, publik kohapeal 38,9% ning teleülekande vaatajate hulk 7,6%. Eelkõige oli meie eesmärk tekitada peo vastu huvi kuni 35. aastastes noortes, kes ei ole kunagi varem ühestki laulu- ega tantsupeost osa saanud. Eesmärgi täitmine kujunes edukaks, sest järelkajana postitasid mitmed seda vanusegruppi esindavad mõjuisikud, et leidsid laulu- ja tantsupeo enda jaoks 2024. aastal esimest korda. Kõik see oli aga võimalik tänu põhjalikult läbimõeldud kommunikatsiooni- ja turundusplaanile, mis hõlmas nii digi-, väli-, kui ka sotsiaalmeediat, televisiooni, ajakirjandust, reklaamtooteid, partnereid ja mitmeid teisi aspekte.“
Laulu- ja tantsupidu kantakse peonädalal üle riikide rahvustelevisioonides. Kas teadlikkuse tõstmise eesmärgil võiks Balti riikide üleselt olla võimalik vaadata ka teiste pidusid otseülekandena rahvustelevisioonis? Selle küsimusega pöördusime ERR Eesti laulu- ja tantsupeo produtsent Margus Saare poole:
„ERR kannab peo osad üle otseülekandena meie portaalis ja sinna jäävad need ka hiljem vabalt kättesaadavaks aegade lõpuni kogu maailmas. Kas Balti riikide peo osad võiksid olla teiste riikide teleprogrammi lineaarkavas otse nähtavad, on iga rahvustelevisooni programmipoliitiline otsus, mis sõltub muuhulgas nii ülekande autoriõigustest kui ka otsevaataja huvide kaalutlemisest.“
Pole saladus, et kollektiivijuhtide järelkasvule võiks kõigis kolmes riigis rohkem tähelepanu pöörata. Laiapõhjalist uuringut, miks ei lähe harrastajad koori- või tantsujuhiks õppima, pole riikides küll läbi viidud, kuid Leedu dirigent Linas Balandis tõi välja kolm võimalikku põhjust:
„Ei saa üheselt väita, et harrastajad ei taha õppida koorijuhiks, kuid trend näitab tõesti õppurite arvu kahanemist. Ilmselt on sellel mitu põhjust, esiteks ei ole koorijuhi amet väga hästi tasustatud, teiseks ei taha vanema põlvkonna koorijuhid oma ametist loobuda. Kolmandaks puuduvad head näited eriala võimalustest laiemalt, näiteks edukat rahvusvahelist karjääri teinud koorijuhtidest.“
Kas riikidel on uute koori- ja tantsujuhtide ettevalmistamiseks strateegia?
Dirigent Linas Balandise sõnul on Leedus koorijuhtide koolitamiseks hästi välja töötatud süsteem (muusikakoolid, konservatooriumid/kunstikoolid, muusikaakadeemiad) ning ka mitmeid individuaalseid meistriklasse. Siiski ei saa seda päris strateegiaks nimetada, sest erinevate elementide vahel puuduvad ühenduslülid ehk asutuste vahel ei toimu koostööd.
Koorilaulu ja rahvatantsu kättesaadavus mängib pidude traditsiooni kestmisel olulist rolli. Kuidas saada üle põhikooli ja riigigümnaasiumite eraldamise tõttu tekkinud kooride tegevust katkestavast olukorrast? Vastab dirigent Aarne Saluveer:
„Ilmselt taandub siin kõik ikka koostööle, oleme ju igasuguseid raskusi pidanud ületama. Mina olen näiteks Haabneeme Koolist suunanud noormehed, kel häälemurre toimunud, Viimsi Riigigümnaasiumi segakoori.“
Autor: Greta Perolainen