Lustakas „Siuhh-sauhh polka“ paneb ka kõige rahulikuma kuulaja südame kiiremini põksuma

Kui „Siuhh-sauhh polka“ 1980. aastal esimest korda salvestati, ei osanud loo autor ja kunagise popansambli Tornaado muusik Valdur Lehtla aimata, et see meloodia leiab oma tee rahvamuusikapeole enam kui nelikümmend aastat hiljem. 2025. aastal kõlab see taas, sedapuhku mandoliinide energilises esituses. See on lugu, mis on ajas elanud ja kasvanud, pakkudes täna rõõmu nii mandoliinimängijatele kui ka kuulajatele.

Lehtla meenutas, et „Siuhh-sauhh polka“ sündis justkui iseenesest. „Aastatel 1979–1980 oli mõte luua midagi Olümpiaregati puhul ja nii sündis minu toonase ansambliga Tornaado tsükkel „Regatt“. Kuna olümpia puhul ehitati ka linnahall, siis selle auks lõime „Linnahalli polka“. Kui aga üks polka oli juba olemas, siis iseenesest tuli pähe luua ka teine – sedapuhku „Siuhh-sauhh polka“,“ kirjeldas Lehtla.

Lehtla sõnul sai loo pealkiri inspiratsiooni kääridega lõikamisest, et näidata nagu lõikaks midagi – siuhh-sauhh. „Üks meie ansambli liige siuhh-sauhhitas kääridega iga kord, kui lugu esitasime,“ meenutas Lehtla.

Saabuval rahvamuusikapeol kõlab „Siuhh-sauhh polka“ mandoliinide esituses. Kuulajatele võib lugu olla tuttav aga kunagise huumorisaate Tujurikkuja teemamuusikana. Mandoliinide liigijuht Tanel Sakrits leiab, et polka sobib suurepäraselt just mandoliinide repertuaari.

„Minu mõte see lugu tuua peo repertuaari tuli selle energiast – see sobib ideaalselt kõlama mandoliinide tärisevas-särisevas esituses,“ selgitas Sakrits. „Kuulsin seda lugu kunagi Jaanus Põlderi (Põlder on rahvamuusikaansambli Untsakad muusik – toim.) esituses ja just läbi tema tekkinud mandoliinipärane variant, pillipõhiselt natuke originaalist muutunud, rahvapäraselt tekkinud variatsioon, veenis mind, et see lugu on iseloomult väga mandoliinil mängimiseks mõeldud.“

„Siuhh-sauhh polka“ on mandoliinidele seadnud Sten Aamer. Sakritsa sõnul on tegu tempoka, suure energiaga looga, kus noote on tihedalt. „Aameri loodud seade on üsna konkreetne, kuna loos toimub juba sees meloodiliselt väga palju. Polkal on minu meelest väga tore, veidi vimkaga alatoon, mis tekitab hea emotsiooni ja on kergesti kõnetav ja meeldejääv. Ei saa mitte seda lugu ka ise mängides lihtsalt mitte naeratada. Puhas rõõm!“ kirjeldas Sakrits.

Sakrits lisas, et „Siuhh-sauhh polkat“ mängides ja kuulates kerkib kohe esile selle loo iseloom. „Seda mängides võiks märgata seda mõnusat teravust ja kergust nootides, mis ka kõige rahulikuma kuulaja südame kiiremini põksuma ning jala tatsuma paneb,“ kirjeldas ta. Ka autor Lehtla usub, et mandoliinide esituses muutub lugu veelgi hoogsamaks. „Mandoliinid muudavad „Siuhh-sauhh polka” veel rõõmsamaks ning rahvalikumaks. Kuigi nad ei kasuta kääre, on just mandoliinid need, mis panevad jalad liikuma,” sõnas Lehtla.

Just see hoogsus ja rõõm, mida mandoliinid loole juurde annavad, on see, mida Lehtla soovib, et mängijad ja kuulajad endaga kaasa võtaksid. „Lõbusat ja rõõmsat olemist ning head sõrmejooksu! Kuulajatele aga head polkatamist!“ soovib Lehtla, lisades, et on ääretult õnnelik, et tema looming kõlab nii suurel laval. „Olen seni olnud ju hobi-muusik – päeval käisin tööl ja õhtul tegin muusikat, aga nüüd on muusika suurel laval – see on kõige suurem tunnustus!“

Autor: Karmen Kikas