Meeskooride „Laulja” mõju vallandub just laulukaare all
Suvisel laulupeol kuuleme meeskooride esituses Veljo Tormise teost „Laulja”, mille vägev kõlajõud ja sisuline sõnum teevad selle eriliseks. Tegu on teosega, mida iga meeskoor eraldiseisvalt esitada ei saaks, kuna see nõuab mahukat, võimsat ja täidlast koorikõla.
„Kuna see teos on mõeldud suurele meeskoorile, siis paljud koorid oma koosseisu tõttu ei saa seda üksi ette kanda. Kui aga moodustame laulupeoks suure ühendmeeskoori – Eesti meeskoori –, siis selle kooriga kõlab see teos vägevalt,” selgitab suvisel laulupeol teost juhatav Hirvo Surva. Dirigendi sõnul saavad meeskoorid seda pala laulukaare all esitades kindlasti elamuse, mis kandub edasi ka publikuni.
„Laulja” on loodud 1978. aastal meeskoorile, orelile ja löökpillidele. Tormis kirjutas teose RAMi kolmekümnenda aastapäeva puhul pühendusega Gustav Ernesaksale. Tegu on sümboolse dialoogiga, kus kaks eesti kultuuriloo suurkuju – Kristjan Jaak Peterson ja Veljo Tormis – kohtuvad, et rääkida laulu ja loojavaimu väest.
Surva rõhutab, et Tormis on Petersoni sõnadele leidnud väga hea muusikalise lahenduse. „Meeskoor, orel, suur trumm ja taldrikud. Kannab võimsust ja annab edasi armastust oma Laulja vastu.” Tema hinnangul on laulupeo kontekstis teosed, mis kanduvad ajast aega edasi, ning „Laulja” on vaieldamatult see teos, mis jääb!
Meeskoorid üle Eesti on pala omaks võtnud ja tunnevad uhkust, et saavad seda laulupeol esitada. „Koorid on selle idee hästi vastu võtnud!” kinnitab Surva. See pakub võimalust, mida nad oma igapäevases tegevuses ei koge – ajalooliselt märkimisväärse teose esitamine koos teiste tuhandete meestega.
Laulupidu ühendav teema „Iseoma” keskendub eesti keelele ja selle piirkondlikele eripäradele. Kristjan Jaak Peterson on kindlasti üks Eesti rahvuskirjanduse klassik ning Surva hinnangul sobib tema tekst kavva: „Üks rahvuskirjanduse loojatest sobib väga hästi oma tekstiga laulupeo kavva.” Kahe Eesti muusikaloo titaani kohtumine laulupeol ja lauluväljakul on meeskooride võimas austusavaldus eesti keelele ja kultuurile.
Meeskooride repertuaaris on sel laulupeol lisaks „Lauljale“ veel mitmeid teoseid. Esitusele tuleb Juhan Kunderi tekstile ja Karl August Hermanni muusikale loodud „Munamäel“ Tuudur Vettiku seades ning ka Juhan Viidingu tekstile loodud uudisteos „Me peame looma sillad“, mille autoriks on Valter Soosalu, kes täidab sel laulupeol ka meeskooride liigijuhi rolli.
Autor: Marita Ausmaa
