Merilin Seer: eesmärk on suur – viia Taani Eesti Naiskoor oma esimesele laulupeole

Nii Eestis kui ka Taanis koore juhatav Merilin Seer püüab hiljuti loodud Taani Eesti Naiskoori näitel sõnadesse panna, mida tähendab kodumaalt kaugel elava eestlase jaoks emakeelne koorilaul ja unistus laulupeole jõudmisest.

Merilin, kuidas tutvustaksite end kui dirigenti laulupeo uudiskirja lugejale? 

Olen pärit Elva vallast. Muusikani jõudsin ema toetaval suunamisel juba varases lapsepõlves. Mind on läbi elu saatnud imelised muusikaõpetajad, mõtlen nende peale suure tänutundega. 9. klassi lõpus oli mulle selge, et tulevikus on minu igapäevatöö seotud muusikaga ja läksin dirigeerimist õppima. Praegu töötan kahes lasteaias ja koolis muusikaõpetajana, olen laste laulustuudio ja ansambel Mesi juhendaja, Konguta Segakoori dirigent ning juba rohkem kui aasta aega Taani Eesti Naiskoori dirigent.

Mis teid Taaniga seob?

Taaniga seob mind minu õde. Ta on seal elanud juba mitu aastat ning ükskord, kui tal jälle külas olin, mõtlesime, kui vahva oleks luua Taani koor, kus Taanis elavad eestlased saaks koorilaulu harrastada ning koosloomest ja üksteisest rõõmu tunda. Mina muidugi pakkusin ennast kohe dirigendiks.

Mis taust on Taani Eesti Naiskooril?

Taani Eesti Naiskoor (TEN) loodi 2023. aasta oktoobris. Tänapäeva sotsiaalmeedia võimalused on imelised – mõned kuud enne koori asutamist tegi mu õde postituse Facebooki Taani eestlaste gruppi ja uuris, kas oleks koorilauluhuvilisi. Uskumatu, aga lühikese aja jooksul sai neid huvilisi kokku päris palju. Täna laulab kooris 42 vägevat naist, kes kõik on eestlased. Siin on naisi nii Taanist kui ka Lõuna-Rootsist.

Sellest saaks siis teie esimene laulupidu?

Jah, see oleks TENi esimene laulupidu, mida nad nii väga ootavad.

Eestis on laulukoorid pea igas koolis ja külas, kuid kuidas on lood koorilaulu traditsiooniga Taanis. Kas koorijuhina tasub Eesti ja Taani vahel sõitmine ära?

Koorilauljate sõnul on Taanis pigem kirikukoorid ja professionaalsed koorid, selliseid harrastuskoore on vähe. Seepärast ongi rõõm sealsest Eesti koorist eriti suur. Tasu kohta saan öelda nii palju, et olen väga hoitud ning kooriliikmed katavad lisaks ka mu lennukulud.

Mõned koorid teevad ka online-proove, kuidas teiega?

Online`is oleme kohtunud vaid ühel korral, seda siis, kui ennast koorile tutvustasin, et lauljad saaks aimu, kelle käe all nad laulma hakkavad. Käin suurima rõõmuga Eestist Taani, et füüsiliselt nende inimestega ühes ruumis olla ja koos musitseerida. 

Miks on tegu just naiskooriga? 

Aus vastus on, et mehi pole. Oli paar huvilist, aga sellise arvuga koori ei tee. Kui nägin, kui palju naisi tahab kooris laulda, rõõmustas see mind väga. Naiskooril on oma võlu, TENi puhul imelised heledad hääled, mida kokku kõlama panna. 

Kui tihti proove teete?

Alguses tegime proove iga paari kuu tagant nädalavahetustel. Nüüd kohtume juba pea iga kuu ja ikka nädalavahetustel, kus proovipäevad on pikad ja laulurõõmu täis.

Miks tahavad Taanis elavad Eesti naised kooris laulda?

See on võimalus hoida sidet Eestiga ja teiste eestlastega, imeline Eesti koorimuusika loob selleks vahetu võimaluse ning eriti just emakeeles laulmine teeb kooslaulmise eriliseks. Muusika ühendab inimesi, sellel on väga emotsionaalne väärtus ja see tugevdab rahvuslikku kuuluvustunnet.

Mis iseloomustab teie repertuaari ja kas olete juba ka esinemas käinud?

Hetkel on käsil laulupeo repertuaar ja lisaks laulame erinevate eesti heliloojate loomingut. Meie esimene etteaste oli juuni alguses Eesti saatkonnas Kopenhaagenis, kui tähistati Eesti lipu päeva ning toimus ka ametist lahkuva suursaadiku pidu. Veebruaris 2025 oleme kutsutud esinema Rootsi, et tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva ning kaks nädalat hiljem märtsis saame üles astuda Leedu iseseisvuspäeva kontserdil. Esinemiskogemus on väga vajalik ja oluline, see annab lauljatele palju lisamotivatsiooni ja head energiat.

Kuidas ettevalmistused on kulgenud?

Ettevalmistused on kulgenud väga hästi. Oleme teinud palju tööd ja palju on veel teha ka. Unistus ja eesmärk on ju suur – viia Taani Eesti Naiskoor laulupeole. 

Kuidas teile tundub seekordne laulupeo repertuaar?

Absoluutselt fantastiline repertuaar. Ka meie koori naised, kes täna elavad küll Taanis, kuid on kõik Eestist pärit, alates Võrust lõpetades Saaremaaga, on leidnud nendes lauludes midagi, mis on neile nii tuttav, nii iseoma. Raske on sõnadesse panna seda, mida näen, kui naised laulavad ja olen koori ees neid lugusid juhatamas. Eranditult igal lauljal on nende lauludega oma side. Ma näen ja tunnen, kuidas need laulud kõnetavad, puudutavad ja laevad emotsionaalselt. 

Kas ja mis vahe on töötada eesti kooriga Eestis ja välismaal?

Dirigendi töö on igas mõttes eriline. Sa annad endast nii palju. Et mul on kaks koori, seda suurem on minu rõõm, kellelt saan topelt koguses tagasi head emotsiooni ja energiat. Koori saad teha nende inimestega, kellega sul on hea klapp. See on nagu oma pere, kus igaüks on oluline ja iga inimese kohalolu loeb. Ma võin julgelt väita, et minu koorides laulavad minu inimesed ning mind valdab tohutu tänu- ja õnnetunne, et kõik need inimesed minu elus on.

Lõpetuseks, mis on kooriga seonduvalt hetkel suurim mure või rõõm?

Suurim rõõm on näha TENi pühendumist selles laulupeo protsessis. Lauljad tõesti pingutavad proovides, annavad endast parima. Ma näen, kui suur võib olla laulja tahe ja panustamine, et jõuda laulukaare alla. See on imetlusväärne!

Autor: Karmen Kaukver