Millised on avakontserdi palade „Linakatkuja“ ja „Kust tunnen kodu“ alged?
Kahes eelmises kuukirjas saime tuttavaks repertuaari nelja esimese koorilaulu allikatega. Sel kuul tutvustas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur etnomusikoloog Taive Särg lugejatele repertuari kaht järgmist pala „Linakatkuja“ ja „Kust tunnen kodu“.
„Linakatkuja“ ja „Kust tunnen kodu“, on komponeerinud rahvalaulude põhjal vastavalt Peeter Süda (1883–1920) ja Veljo Tormis (1930–2017). Palade algallikad ehk rahvalaulude käsikirjad ja helisalvestus on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis.
„Linakatkuja“, Peeter Süda (1913)
Teos põhineb rahvalaulul „Linu katkudes sain märjaks“. Ajalooliselt valmistati linast riideid ja laevapurjesid, mistõttu oli see hinnatud materjal. Lina kitkuti kvaliteedi tagamiseks käsitsi. Tegemist oli aeganõudva ja üksluise protsessiga, mistõttu korraldati selleks sageli talguid, kus ka koos lauldi. Linakatkumise laulu kurbliku iseloomuga viis ja korduva „joeda, joeda…“ fraasiga refrään osutavad arvatavale kujunemisele 19. sajandil. Tegemist on siirdevormilise lauluga ehk ajaloolise vahevormiga regilaulude ja uuemate rahvalaulude vahel.
Palju kasvatati lina Mulgimaal, kust sealne õpetaja ja kodu-uurija Karl Ruut (1862–1929) „Linakatkuja“ alged perioodil 1881–1885 üles kirjutas. Ruut tegi laulust kooriseade “Alam töö“, mis ilmus 1885 Laulu ja mängu lehes. Peeter Süda komponeeris seade meloodia põhjal keerukama, tänase laulupeo repertuaari kuuluva koorilaulu, säilitades algsed mulgikeelsed sõnad.
Algsest rahvalaulust on Ruut saatnud hiljem mitu üksteisest ja kooriseadest erinevat teisendit. Eesti Üliõpilaste Selts sai temalt aastatel 1908 ja 1910 noodistused pealkirjaga „Lina kakkuja“, kus refräänis on „alamb töö“ asemel mõnikord „al´a loo“ (EÜS V 1436/7 (14); EÜS VII 142 (24)). Kuivõrd Ruutu käsikirjade eri lauluvariandid vastasid algsele pärimusele, jääb täie selguseta.
„Kust tunnen kodu“, Veljo Tormis (1974)
Teose originaali esitas Kolga- Jaani rahvalaulik Marie Sepp (1862–1943) Soosaare vallast (ERA, Pl 46 B1). Heli salvestamiseks sõitis ta 1937. aastal Tallinna Riigi Ringhäälingu stuudiosse, kus folklorist ja muusikateadlane Herbert Tampere ning pärimusmuusika koguja August Pulst korraldasid rahvamuusikute plaadistamise.
Tormis tutvus lauluga Tartus rahvaluulearhiivis, kuna pala ei olnud avaldatud. Koorilaulu sõnad koostas ja ühtlustas Jaan Kaplinski valimikus „Eesti rahvalaulud“ ilmunud regilaulude põhjal (II ja III osa, 1970 ja 1971, toimetaja Ülo Tedre). Tekst lähtus küll Sepa laulu teemast, kuid kasutas värsse regilauludest, mida olid esitanud Türi päritolu laulja perenimega Sõnajalg, Abram Põltsam Simuna kihelkonnast Salla vallast, Ann Lott Karksi kihelkonnast Karksi vallast ning Maret Koorits Äksi kihelkonnast Saadjärve vallast.
Toimetas: Katriin Ahu
