Millist sõnumit kannab laulupeo „Iseoma” avakontsert ja kes on valikkoorid selle keskmes?
Räägime laulupeo „Iseoma” kunstilise juhi Heli Jürgensoniga 5. juulil toimuvast laulupeo avakontserdist. Just sellel kontserdil astuvad üles valikkoorid, kes jagavad oma lauluarmastust mõlemal laulupeo päeval.
Kes on valikkoorid ja mis neid teistest kooridest eristab?
Valikkoorid on need kooriliigid, kes jaksavad ning jõuavad rohkem, ja kes panustavad oma tahet ja ilusat lauluhäält rohkematesse lauludesse. Nad on väga aktiivsed, hea noodilugemisoskuse ja tugeva vokaalse tasemega, mistõttu on ka keerukamad laulud neile jõukohased.
Üldlaulupidudel on juba päris mitmeid kordi olnud kaks erineva kavaga kontserti. Enamikule Eestimaa kooridest on jõukohane esineda teise päeva kontserdil ja õppida selgeks erinevate kooriliikide repertuaar. Samas on meil palju hea tasemega kontsertkoore, kelle muusikaline jõudlus, huvi ja ajavaru võimaldavad panustada enam. Kõige suurem koormus valikkooride jaoks on osaleda mõlemal kontserdil, mis tähendab kahe laulikutäie teoste omandamist.
Milline on valikkooride roll tänavusel laulupeol?
Nad on kaasatud laulupeo kontserdile, mida nimetame avakontserdiks ning mis toimub 5. juulil. Peale avaühendkoori plokki ja pidulikku tseremooniat, kus süütame laulupeo tule, algab laululaval ja -väljakul esimene kontsert, mis on sel aastal pühendatud murdekeelele – nii nagu ka pühapäevane kontsert. Just seal astuvad üles valikkoorid, kelle seas laulavad nii segakoorid, naiskoorid, meeskoorid, lastekoorid. Esinejaid saadab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, seeläbi on ka neil võimalus laulupeol mõned teosed iseseisvalt esitada.
Millest kõneleb laulupeo „Iseoma” avakontsert?
Minu ideekavand toetus murdekeelte temaatikale ja kunstiline toimkond võttis sellest kiiresti tuld, hakkasime juba kolm aastat tagasi koostama repertuaari, mis kannaks seda ideed. Koos meeskonnaga sõelusime läbi suure osa Eesti heliloojate loomingust, otsides teoseid, kus murdekeelt on kasutatud – kasvõi väikestes detailides.
Soovisime luua temaatiliselt tervikliku kontserdi, mis teeks sümboolse rännaku läbi Eestimaa, tutvustades erinevaid murdepiirkondi ja andes kõlapinna nii klassikutele kui ka uutele heliloojatele. Me püüdsime moodustada ilusa terviku, kus kõik oleks tasakaalus, puudutades ka mitmeid sügavamaid ja tõsisemaid teemasid.
Kuigi murdekeel pole kõigis lauludes esindatud sajaprotsendiliselt, pakub kontsert võimaluse tõsta esile meie keele rikkus, murrete mängulisus ja kõlaline eripära. See on austusavaldus meie emakeele mitmekesisusele – me oleme isemoodi, kuid moodustame koos ühe rahva. Kontserdi pealkiri „Iseoma“ rõhutabki seda ühtsust mitmekesisuses.
Milles need tõsisemad teemad väljenduvad?
Avakontserdi kava kaudu püüame terviklikult rääkida meie laulu armastusest, väest ja jõust. Samuti puudutame inimese elukaart – murdepunktidest elus ja ühiskonnas. Murrete teema viis mind mõtteni murdumisest – mitte ainult keeleliselt, vaid ka inimesena: emotsionaalselt, hingeliselt või füüsiliselt.
Murdumine võib ilmneda ka looduses – murdunud puud, kivirahnud või lainete murdumine – aga ka rahva ajaloos, kui on olnud rasked, „murdelised“ ajad. Selle sõna mitmetähenduslikkust saab muusikas tajuda mitmel moel.
Esimese päeva kontserdil räägime töölauludest, sest laul on aidanud eestlasi läbi raskete aegade. Puudutame ka sõjateemat, räägime lootusest ja troostist. Kavas on mõned vaimulikud rahvakoraalid, aga samuti palju rõõmu, lusti ja laule lauluväest, laulujõust ning sellest sisemisest laulutahest, mis on aidanud meil edasi liikuda.
Kuidas kujunesid valikkoorid?
Me anname laulupeole registreerivatele kooridele valida, kas nad soovivad osaleda esimese päeva kontserdil. See on iga koori vaba valik ja võimalus. Iga koorijuht ja iga koor peab ise hindama oma võimekust ja vaatama otsa repertuaarile – kas see on koorile jõukohane. Kunstilises plaanis me mingeid mööndusi ei tee – pigemini kipubki esimese päeva kontserdikava olema repertuaari rohkuse mõttes muusikaliselt väljakutsuvam ja suuremat pingutust nõudvam kui teise päeva kava üksinda.
Kuidas tänavu on valikkooride ettevalmistus kulgenud?
Väga toredasti! Laulupeo-eelne prooviperiood jaanuarist juunini on alati tihe. Dirigendid sõidavad mööda Eestit ja viivad läbi laulupeo proove, ning valikkooride dirigentidel on koormus suisa topelt. Suurte proovide vahepeal on toimunud ka juba esimene ring valikkooride proove, sest valikkooridel on lisaks omaette proovitsükkel.
Praegu, kui teise kontserdi ettelaulmised on lõppemas, jätkuvad valikkooride viimased proovid mai teises pooles ja isegi veel juuni alguses. Kuna valikkoore on arvuliselt vähem, toimuvad need piirkondlikes keskustes ja on logistiliselt lihtsamini korraldatavad ja kompaktsemad.
Meil on läinud ladusalt, lauljad on ikka väga elevil ja hoos. Nii dirigendid kui lauljad ootavad peo kontserte juba väga. Seda ootusärevust ja soovi laululavale minna on tunda juba iga päev.
Autor: Marita Ausmaa