Murretele keskenduvat avakontserti täiendab sel aastal ka pildikeel

Laulupeo avakontsert toimub laupäeval, 5. juunil. Traditsiooniliselt eelneb avakontserdile laulu- ja tantsupeo rongkäik, laulupeo tule süütamine ja avamine. Erinevalt pühapäeval toimuvast suurkontserdist on avakontserdil läbiv joon ning tänu tekstile ja visuaalile moodustub ühise kunstilise terviku. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse muusikatoimetaja Ave Sopi sõnul on avakontserdi kava sel aastal inspireeritud murdekeeltest. „Esimene laulupeo kontsert koosneb paljuski teostest, mille aluseks on rahvalaulikute lauldud laulud või mängitud pilliviisid. Nii on repertuaaris rahvaviise või laule Eesti eri paikadest,“ rääkis Sopp. 

Avakontserdil on lisaks muusikale ja tekstile sel korral visuaalse pildikeele loonud ka animatsioonikunstnik Sander Joon koos lavastaja Mikk Jürjensiga. Animatsioonid kuvatakse laulukaarele ning on nähtavad kontserdi teises pooles, mil õues on juba pimedam. „Jooni ja Jürjensi loodu on väga-väga ilus ja annab kontserdile omaette kihi. Laulukaar lõuendina on ahvatlev mõte, aga juulikuu valguses ka veidi riskantne. Seetõttu sõltub pildikeele toimimine paljuski ilmast ja valgusest,“ rääkis Sopp. 

Avakontserti võtab kokku Rein Rannapi kantaat „Ilus maa“, mis on on komponeeritud 1982. aastal Hando Runneli luulekogust „Punaste õhtute purpur“ leitud tekstile. „Rannap ise ütles, et ta on teose enda jaoks täiesti uueks  mõtestanud ja harmoonia keel on hoopis teine. Kuid tunde, mis see lauljates tekitab on endiselt sama – „Ilus maa“ võtab lauljad justkui endale sülle,“ rääkis Sopp.