Oktoobris toimunud lastekooride festival täitis lauljate südamed muusika ja rõõmuga, ning tõi välja kooslaulmise olulise rolli laulupeoks valmistumisel

Eesti Kooriühing korraldas 11.–13. oktoobril Tallinnas Kalevi spordihallis lastekooride festivali „Lastekooride teekond laulupeole“, kus harjutati ühiselt 2025. aasta üldlaulupeo lastekooride repertuaari, korraldati õpitubasid, kuulati ja esineti kontsertidel ning osaleti põnevates ühistegevustes. 

Käisime pühapäeval vaatamas, kuidas laulupeo repertuaari harjutamine kulges, muljetasime lauljatega, vestlesime koorijuhtide ning lastekooride liigidirigentidega.

Festival tõi kokku sadu koorilauljaid

Kalevi spordihalli astudes võttis meid registreerimislaua juures naerusuiselt vastu Aive Aus-Hagag Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest. Niisamuti asjatasid ringi Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner, fotograafid ja lastekooride dirigendid. Vaade, mis spordihallis avanes, oli võimas – dirigent Heli Jürgensoni taktikepi all laulis 726 lastekoori lauljat ning koorijuhid tegid agaralt märkmeid. Oli tunda, et ruumi täitis suvel toimuva laulupeo ootusärevus ning suur soov laulda.

„Koos on nii hea laulda. Kõik õpetajad on sõbralikud ja laulud on ägedad. Terve see nädalavahetus on laulupeo tunnet tekitanud,” rääkisid lauljad Tallinna Rahumäe koolist. Neile sekundeerisid Kohila Mõisakooli koorilauljad, kelle sõnul olid ööbimised koolimajades tõelise laulupeo tundega. “Ootame juba väga suvist pidu” olid kõik ühel meelel.

Ka Ellerheina koorilauljatele meeldis festival väga ning ühtsest suust kõlasid vaid kiidusõnad. Tegemist on tõeliste lauluarmastajatega, sest 11-aastased tüdrukud on oma elust koorilauluga tegelenud juba lausa 9 aastat. Lemmiklauludena toodi esile „Sa oled ainus” ja muidugi õhkasid kõik kui ühest suust: „Ta lendab mesipuu poole.” Järgmisel hetkel astus ruumi ka dirigent Hirvo Surva, kelle juhatusel viimati nimetatud teost ka kohe harjutama hakati.

Kooslaulmine on oluline väärtus teekonnal laulupeole

Lastekooride liigijuhi Silja Uhsi muljed lastekooride festivalist on samuti väga positiivsed. „Jõudsime palju kaugemale, kui tegelikult enne reedet arvata ja loota julgesin. Lapsed haarasid repertuaari väga kiirelt ja tegelikult läks iga laulu peale isegi vähem aega, kui algselt arvestanud olime” tõdes ta. Temaga nõustus ka dirigent Kadi Härma, kel jagus lastele vaid kiidusõnu.

„Repertuaari osas oleme saanud tagasisidet, et see meeldib nii lastele kui ka dirigentidele. Poovisime teha mitmekülgse kava, kust ei puudu vanem kooriklassika, isamaa armastus ja tellisime ka täiesti uue “rõõmulaulu” Aare Külamalt ja Haldi Välimäelt. Teekonna alguses, kui me kunstilises toimkonnas esimest korda kohtusime, siis sõnastasime, milline see kava võiks olla. Minu arvates oli Kadi Härma see, kes käis välja mõtte, et maailma murede kõrvale võiksid lapsed laulda rõõmsaid laule,” meenutas Uhs.

Ka lastekooride liigidirigent Mai Simson oli festivali osas väga positiivselt meelestatud. „Arvan, et taoline kooslaulmine on lastele väga kasulik. Praegu on alles oktoobri keskpaik ja need lapsed, kes siin olid, said laulupeo kava juba läbi laulda. Kui laulupeoks valmistutakse, siis tavaliselt on alles laulupeoaasta alguses toimuvad eelproovid on need hetked, kus suure koosseisuga laulmise tunne esimest korda kätte saadakse. See oli kindlasti vajalik, positiivne ja tiivustav kogemus,” sõnas Simson.

Simson juhatab sel laulupeol lugu „Oma mõtete mets,” mis on seekordses repertuaaris uudisteos. „Juba esimestest suurtest proovidest tundub, et saame kõik ilusti toimima ja paistab, et lastele teos meeldib. Nagu uute asjadega kipub olema, esialgu võib tunduda veidi võõras või keeruline, aga mida rohkem omaseks saab, seda suurem lõpuks ka laulurõõm. Praegu on ju alles oktoobri keskpaik ja harjutamise aega veel küll. Üldse on lastekooridel minu arvates väga ilus ja südamlik kava. On tuttavat, on vanemat ja on uuemat loomingut, mis seovad kava toredaks tervikuks,” muljetas dirigent Mai Simson.

Koorijuhtide töö viljana olid lauljad valmistunud ning seminar möödus edukalt

Koorijuhtide hulgas istus ka alati särav Lydia Rahula. „Ma kahjuks ei oska öelda, kuidas terve festival möödus, sest olen ainult seminari viimast päeva näinud, aga tänane meeldis ja lapsed on tublid. „Ta lendab mesipuu poole” esitus näitas, et kõik on valmistunud,” jagas ta oma muljeid. „Tore üritus, mis on õiges kohas. See, et kõik korraga mitut lugu saavad harjutada, on väga vajalik. Kiitus kooriühingule, laulupeo sihtasutusele ja dirigentidele,” rääkis ta.

Taolisi festivale oleks tarvis korraldada rohkem ja üle Eesti

Festivali eestvedaja Aarne Saluveeri arvates on tegemist lausa jumaliku festivaliga. „Esimest korda tegime samasuguse festivali möödunud noorte laulupeo eel neidudekooridele ja see tõestas, et selline formaat töötab ja on vajalik. Minul on tegelikult üsna lihtne sõnum. Selline festival peaks toimuma igal aastal, ja eelkõige mudilastele ja lastele. Siis on kindel, et meil on pakkuda tegevusi, mis neile meeldivad. Kindlasti võiks üks toimuda ka Tartus või kuskil Lõuna-Eestis,” sõnas ta.

Saluveer tõi välja, et kooriühing teebki praegu pingutusi, et viia festival lähemale ka Lõuna-Eesti noortele. „Kindlasti on kooriühingu tegemistele vaja tähelepanu tuua, et taolised festivalid toimuda saaksid. Tallinna linn toetab festivali, aga Tartu seda raha kahjuks ei leia. Loodetavasti selle nimel töötatakse, sest tõsiasi on, et Lõuna-Eestile on seda väga vaja. Hetkel jäi palju koore seetõttu ukse taha, et kõiki ei ole võimalik Tallinnas vastu võtta,” tõdes Saluveer.

Täpselt samad mõtted olid ka dirigent Kadi Härmal. Ka tema rõhutas vajadust festivalide üle-eestiliseks korraldamiseks. „Selliseid festivale peaks olema tihedamini ja võiks olla ka mujal Eestis, et kõik saaks kokku tulla. Praegu jäid Lõuna-Eesti lauljad ukse taha.” Niisamuti tuletas ta meelde, et 14. ja 15. novembril toimub Harjumaa lastekooride ühine laulupeolaulude harjutamine vastavalt Kose Kultuurikeskuses ja Keila Koolis.

Meie täname Kooriühingut südamest ja soovime kõigile Imelist teekonda laulupeole! 

Autor: Annabel Parts