Pärimusmuusik Lauri Õunapuu oma uuest teosest: „See on hoogne, hullumiseni viiv tantsulaul.”

Eesootava rahvamuusikapeo torupillide liigi repertuaaris on neli pala, üks nendest on eesti pärimusmuusiku Lauri Õunapuu loodud ja torupillide liigijuhi Cätlin Mägi seatud lustakas „Kolka polka”. Uurisime Laurilt, millest lugu jutustab, kuidas see sündis ning millised on tema tunded seoses sellega, et peol mängitakse lugu esmakordselt.

Pulm kolkas

See on hoogne, isegi hullumiseni viiv tantsulaul, mis räägib pulmadest ja seal pilli mängimisest. Loo pealkiri on tore sõnamäng. Üks asi on, kui ütled ise, et elad kolkas. Siis see on natuke eneseirooniline. Kui aga keegi teine ütleb, et kuule, sa elad ikka päris kolkas küll, omandab sõna juba teistsuguse tähenduse. Sarnane nagu on sõna „mats”. Mõlemad muudavad oma tähendust olenevalt sellest, kes seda ütleb ja millisel toonil. „Kolgas” on läänemeresoome sõna, mis iseenesest ei ole negatiivse tähendusega, pigem viitab lihtsalt eraldatud kohale. Seega kui kuskil külas peeti pulmi ja hoogne polkalugu lahti läks, mis ta muud oli, kui üks kolka polka. Eks ka Eesti on tegelikult üks suur kolgas. 

Eksitav algus

See polkalugu algab hoopiski valsi motiiviga, mistõttu võib pala algus ajada pisut segadusse. Selline eksitav algus on tegelikult eesti rahvamuusikas väga traditsiooniline. Näiteks torupillimees Peeter Piilpärk ütles enne mängimist, et nüüd tuleb labajalavalss ja siis hakkas lugu nelja peale käima. Valssi oli sealt väga raske välja lugeda. Aga ega sellest tants kehvemaks muutunud – inimesed löövad tantsu nii, nagu pill ees ütleb.

Speatsiaalselt torupillidele ja rahvamuusikapeole loodud

Lugu sündis praktilisest vajadusest eesootava rahvamuusikapeo jaoks. Torupillide liigijuhi Cätlin Mägiga on meil tore aastatepikkune koostöö. Meil on eesti torupilli töörühm Eesti Folkloorinõukogu juures. Kogume Eesti torupillimaterjali, mis on siiamaani jäänud vaka alla ja läbi uurimata, et kunagi ehk jõuda tervikliku trükise väljalaskmiseni. Cätlin palus minult peo jaoks uut hoogsat ja toredat laulu, spetsiaalselt torupillidele. Tegin mõned visandid, üks nendest oli toredam kui teised ja nii see „Kolka polka” valitud saigi.

Loost võib kõike välja arendada

Torupillil on see lugu mängitav väga lihtsalt, aga samas on võimalik seda väga keeruliselt mängida. Kui vanu salvestusi kuulata, saavutavad eesti torupillilood oma ilu, kui mängitakse üsna palju täitenoote, motiivid lähevad väga rikkalikuks. Näiteks ka bulgaaria muusikas on seda tunda – tohutult keeruline lugu, aga meloodia ise on sealjuures lihtne. „Kolka polka” on ka erinevate pillidega mängitav. Vaimusilmas võib ette kujutada veel teisigi pille. Kui näiteks keegi suur trummimängija kaasa lööb, võib hoopis teistsugune lugu välja tulla. Sellest loost võib kõike välja arendada, ole vaid mees – või naine – ja mängi.

Ootused-lootused pala esmakordse esitamisega

Ma loodan, et too lugu – aga ka kõik teised suurepärased lood ja seaded – jääks kasutusse rohkemaks kui üheks korraks. See on iga muusiku ja laulukirjutaja soov, et tema looming ei päädiks vaid pelgalt ühe projekti või paari esitusega, vaid keegi korjaks selle üles ning kui lugu meeldib, jäädaks seda mängima pikemaks ajaks. Lisaks, „Kolka polkal” on ka refrään, mida on lihtne meelde jätta. Tore oleks, kui inimesed sellega kaasa tuleksid ja samuti laulma hakkaks. 

Autor: Lisl H. Mikko