Pärnumaa tuleteekonna korraldaja Välimäe: „on sügavalt sümboolne, et tuli jõuab uue Pärnu silla avamise päeval meie riigi sünnilinna.”
„Oleme mere- ja metsamaa, jõe- ja soomaa, maaharija- ja karjakasvatajamaa, supelsaksamaa ja kaupmehemaa, kalamehe- ja jahimehemaa, koorilaulumaa ja käsitöömaa,” ütles Tule Tulemise korraldaja ja Tori valla kultuurijuht Ants Välimäe. Pärnumaa iseoma eripalgelisust ja kirjusust peegelab ka tuleteekond. Uurisime, mida põnevat on selleks päevaks planeeritud.
Esimene suurem peatus on Kilingi-Nõmmes, kus sealne laulu- ja tantsurahvas pühitseb tuld toreda kontserdiga bussijaamas. „See on koht, kuhu tullakse ja kust minnakse, nii mõnigi kaunis lauluhääl on oma uhkele teekonnale just sealt asunud. Edasi tervitab tuld pillimänguga üks ärgas kogukond Lähkma külas,” ütles Välimäe.
Peatus Eesti laste muusikahariduse hällis
Eelmisel korral läbis tuli Pärnumaad kolm ööpäeva, seekord vaid üks. „Toona oli aega teekonnaga palju keerutusi teha. Püüdsime tee teha nii, et jõuaksime ikkagi ka seekord võimalikult palju läbi sõita,” ütles Välimäe.
Teele jääb laulupeo traditsiooni jaoks tähtsa inimese, „Koit” autori Mihkel Lüdigi sünnikoht Vaskräämal. Sealt suundutakse läbi kirju seltsieluga Seljametsa küla kultuurilooliselt olulisse Sindisse, mida võiks nimetada üheks ärksamaks valgustusaja ideede rakendamise paigaks Eesti ajaloos. 1894. aastal lisati Sindis laste
kooliprogrammi pilliõpe. „Tõenäoliselt oli see nii Eestis kui Tsaari-Venemaal esimene selletaoline muutus,” ütles Välimäe. Lisaks on 1892. aastal asutatud Sindi lasteaed vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed Eestis. Sindis avati ka Baltikumi esimene ministeeriumikool ja 1867. aastast käib koos üks Eesti vanimaid laulukoore, mis on tänini tegutsev ja soovib minna laulupeole.
Üks päev, kolm tähtsat sündmust
Sindist liigutakse Pärnu linna poole, kus on sel päeval mitu suurt sündmust ühendatud – uue silla avamine, suve avamine ning laulu- ja tantsupeo tule tervitamine. Uue silla avamine vahetult enne tule jõudmist Pärnusse on Välimäe sõnul selle suve tippsündmus, nagu ka laulu- ja tantsupidu Eestimaal. „On sügavalt sümboolne, et tuli jõuab avamise päeval meie riigi sünnilinna ning meie rahvakultuur ühendab sillal kaks Pärnu jõe kallast.”
Päeva teises pooles antakse tule teekonnale õnnistus Audru kiriku juures ning seatakse sammud Munalaiu sadama poole, kust minnakse üle Manilaiule ja jõutakse Kihnu kultuuriruumi. Kui Tõstamaa rahvas on mõisa juures tulele lehvitanud, jõutakse Varbla sadamasse ning peetakse lõbus simman. Hommikul annavad pärnakad tule saarlastele üle. Teekonna pikkus Pärnumaal on 202 kilomeetrit.
Uhke kuldne sõiduauto ja muud imeloomad
„Seekord ei ole meil tulevedajaiks ilitaartaustaga masinaid. Üks, mida teekonnal kasutame, on selline ilus kuldne lahtine sõiduauto, millesarnast teist ilmselt Eestis ei ole. Kuna Pärnu on ju ka supelsakste ja suvituslinn, tahtsime lisada pisut glamuuri,” rääkis korraldaja. Lisaks kasutatakse tule transportimiseks retroautosid ja pritsumehi, hobuseid ja paate. Kuna Pärnu on ka sõudespordi keskus, on mõte panna tuli Pärnu jõel ehk isegi süstale või kanuule.
Autor: Lisl H. Mikko
