Põlvamaa kuraator Nele Risttee: tegelikult on Eesti ikka päris suur!
Laulu- ja tantsupidu ei sünni iseenesest – selle nimel tehakse mitu aastat ettevalmistusi, kus igal piirkonnal ja igal inimesel on oma roll. Põlvamaal hoolitseb lauljate, tantsijate ja muusikute peole jõudmise eest kuraator Nele Risttee. Saame Nelega tuttavaks ja uurime muu hulgas, kuidas sai temast kuraator ning mis on Põlvamaa iseoma?
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Põlvamaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Olen Põlva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja tegelen natuke ka lasteaialastega. Lisaks tegelen koorilaulu ja rahvatantsuga.
Minu teekond kuraatorina algas eelmise, 2023. aasta noortepeoga, kui mulle helistati Põlvamaa Omavalitsuste Liidust ja tehti ettepanek võtta kanda Põlvamaa kuraatori ülesanded. Mõtlesin veidi ja kuna see tundus põnev väljakutse, otsustasin pakkumise vastu võtta. Kuigi kõne oli ootamatu ja ametikoht uus, oli valdkond mulle tuttav, sest tegelen ka ise koorilaulu ja rahvatantsuga ning olen kuulunud kohalike laulu- ja tantsupidude korraldustiimi.
Kuraatorina olen täielikult laulu- ja tantsupeo ettevalmistuste keskmes ning saan näha seda protsessi paljudest külgedest. Tajun rohkem tervikpilti, mis on hoopis erinev sellest, mille olin saanud laulja, tantsija ja pealtvaatajana.
Kuraatoritöö hõlmab palju suhtlemist ning planeerimist, mis mulle väga meeldib, nii et ma ei kahetse oma otsust ja mul on äärmiselt hea meel jätkata kuraatorina üldpeo teekonnal. Kusjuures, kuna eelmine oli noortepidu, osalesin ainult kuraatorina, aga üldpeole pürgin ka laulja ja tantsijana.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu on mind saatnud kogu elu. Olen laulmisega tegelenud lapsepõlvest saadik – mudilaskoorist alates. Ühel aastal olin küll vaid pealtvaataja, kuid hiljem osalesin lisaks laulupeole ka tantsupeol. Minu jaoks on see püha traditsioon ja meie rahvakultuuri hoidja.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Kindlasti! Kuraatorina näen, kes need inimesed on, kui palju neid on ja kui tohutult palju tööd nad teevad selleks, et ette valmistada üks laulu- ja tantsupidu ja et kõik laabuks. See kestab mitu aastat ja on suur pingutus dirigentidele, tantsujuhtidele ja kõigile teistele korraldajatele. Vahel tundub, et Eesti on väike, aga tegelikult – kui vaatad kogu seda laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise protsessi – saad aru, et Eesti on ikka päris suur.
Olete kuraatorina ette valmistamas teist pidu, millised on muutused võrreldes teie esimese kuraatoriaastaga?
See on jah minu teine pidu kuraatorina ja nii väikese ajaga korralduslikult suurt pole muutunud, peale selle, et võrreldes noortepeoga on üldpeole minemas ka täiskasvanud ja minu töökoormus suurem.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Põlvamaal on kulgenud?
Kõik sujub ajakava järgi. Esimesed eelproovid on tehtud ja praegu valmistume teiseks eelprooviks, need algavad märtsis. Järgmine suur teema, millega hakkame tegelema, on tuleteekond ning tasapisi on juba vaja mõelda peonädalale Tallinnas, mis hõlmab transpordi, majutuse, meditsiini- ja turvameeskonna ning muu kaasneva korraldamist ja koordineerimist.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Noortepeol meil tuleteekonda ei olnud, kuid seekord on, ja see on uus kogemus. Siin on palju õppimist, kuid koostöös erinevate kultuuriinimeste ja osapooltega saame hakkama. Mulle Põlvamaal väga meeldib see, et valitseb tugev meeskonnavaim – inimesed toetavad ja aitavad üksteist alati.
Kui palju kollektiive on Põlvamaalt teel XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole?
Kokku osaleb Põlvamaalt 45 kollektiivi: 4 rahvamuusika kollektiivi, 10 koori, 2 puhkpilliorkestrit, 1 keelpilliorkester, 22 rahvatantsurühma ja 6 võimlemisrühma.
Mis on Põlva maakonna jaoks kõige rohkem iseomane? Aga teie enda jaoks?
Meie suurim väärtus on meie inimesed – mitte ainult tuntud tegijad, vaid ka need, kes on jäänud siiamaile elama ja aastakümnete vältel pühendanud oma aja kohaliku elu ja kultuuri hoidmisele.
Minu enda jaoks on iseomaseks see sama – meie inimesed, Põlvamaa patrioodid.
Autor: Karmen Kaukver
