Rabav Tuleteekond Raplamaal: põnevad paigad ja tule transportimise viisid
Laulu- ja tantsupeo tulega jooksvad sportlased, kaskede ja rahvatantsuvöödega kaunistatud auto, jalustrabav piknik Jalase rabas, presidentide istutatud tammedest park – need on vaid mõned märksõnad tuleteekonnast Raplamaal. Maakonna kuraator Heli Lints andis meile ülevaate, milline vägev sündmus saab olema Tuletulemine 25. juunil Raplamaal.
Rõõmsate inimeste ja rabade maa
Raplamaale on Lintsi sõnul kõige iseomasem inimesed ja loodus. Maakonna tunnuslausekski – Raplamaa rabab ja rokib – kõlab seda. Ka peo tuli viiakse sõna otses mõttes omadega rappa. “Maakond on tegelikult tekkinud kunstnikult ja meil päris oma nimega ajalugu ei ole – vanasti sellist maakonda polnudki, kasutati nimesid nagu Paldiski kreis, Rapla rajoon ja Läänemaa. Aga sõltumata nimest, oleme siin tööd teinud, meil on palju mõisaid ja alati on eluga kaasas käinud pillimäng, tants ja laulud,” selgitas Lints. Raplakad on uhked selle üle, et nende kodukohast on sirgunud palju tuntud tegijaid, nii tantsu- kui laulujuhte, lauljad, tantsijad ja näitlejad. “Nagu ilmselt teisedki maakonnad, oleme uhked oma noorte põllumeeste üle, meie põllud ja maad on kenasti haritud. Ka Raplamaa ilusad rahvariided on meie aare,” rääkis kuraator ning soovitas Tuleteekonnal osalejatel oma kirevad rahvariided selga panna ja neid teistelegi näidata.
Märjamaale kaskede ja rahvatantsuvöödega kaunistatud autoga
Laulu- ja tantsupeo tuli läbib kõigi nelja valla tähtsamad punktid. Kullamaa Püha Johannese kiriku juurest võetakse tuli üle Läänemaalt. Kaskede ja rahvatantsuvöödega kaunistatud vana villisega ehk maastikuautoga sõidetakse karmoška mängijate saatel esimesse peatuspunkti, milleks on Märjamaa keskväljak, kus toimuvad igal aastal maakonna suured sündmused nagu Märjamaa Päevad, Märjamaa Folk ja käsitöölaat. Lintsi sõnul on väljak märgiline ka seetõttu, et selle kõrval asub Märjamaa valla rahvamaja, kust kõik seitse rahvatantsukollektiiv said suurele peole. Väljaku juures toimub kontsert, tantsivad rahvatantsijad ja esineb koor. “Peo tuleleegiga süütame ka mälestusküünlad, mille viime pärast Märjamaa kalmistule, kus meie kooridirigendid ja rahvatantsujuhid on viimsele puhkepaigale läinud,” ütles Lints.
Peatus linnuses ja vanas palvemajas ning eriline tule transpordiviis
Edasi liigutakse Kohila valla suunas. Tehakse peatus Varbola linnuses – Muinas-Eesti suurimas linnuses, mida ükski vaenlane vallutada ei suutnud. Astutakse läbi ka Hageri vennastekoguduse palvemajast, mis on 200 aastat vana ja ainulaadne mastaapne ehitis. “Seal tegutseb ka koor, mis on kõrgel tasemel,” ütles Lints. Edasi liigub tuli hobukaarikus Hageri rahvamaja juurde, mille õuel toimub väike tervituskontsert.
Kohilas liigub tuli mööda kergliiklusteed teatejooksuna. “Haarasime kaasa oma sportlased ja jooksuklubide liikmed, kes kannavad tuld vahetustega nii-öelda jooksutõrvikutes,” rääkis kuraator. Kui teelised on Kohila vabadussamba juure jõudnud, asetatakse tuli külgkorviga mootorrattasse, mis viib tule maakonna ainsasse linna Raplasse. “Keskväljaku ümber paiknevad kõik meie tähtsamad asutused ja näiteks kogunetakse sinna alati moodustama Eestimaa suurimat süda,” tutvustas Lints.
Rabasulps, presidentide istutatud tammedest park ja naksitrallide auto
Kuna Raplamaal asub ka Kaitseliidu kool, kasutatakse liidu suurt autot, millega võetakse suund Jalase raba poole. “Soovijatel on võimalus rabajärves karastav suplus teha,” ütles Lints. Rabas on plaanis pidada väike piknik ja osalisi ootab ka üllatusetendus. Kehtna vallas külastakse parki, mis on ainulaadne sellepoolest, et seal kasvavad kõikide Eesti presidentide istutatud tammed. “Rapla maakonna tantsujuhid ja kooride dirigendid istutavad üheskoos laulu- ja tantsupeo punase tamme – meie jaoks on see väga väärikas hetk,” rääkis Lints. Kehtna laululava ääres toimub õhtune kontsert ja simman, kuhu on kõik oodatud.
Hommikul toimub väike mälestuskogunemine Ullo Toomi, rahvatantsupedagoogi ja rahvatantsupidude alusepanija auks. Seejärel saadetakse tuli Järvamaale Käru alevikku. “Kasutakse selleks uhket vana autot – ise nimetame seda naksitrallide punaseks autoks,” ütles Lints.
Raplamaal korraldab Tuletulemist lisaks Heli Lintsile ka rahvakultuuri spetsialist Anne Ummalas oma meeskonnaga.
Autor: Lisl H. Mikko
