Rahvamuusikapeol kohtuvad 778 pillimängijat ja rikkalik pärimuslik värvigamma
Tänavune rahvamuusikapidu toob lavale 88 kollektiivi ja 66 üksikmängijat, kokku 778 muusikut. Esimest korda astuvad omaette liigina üles hiiu kandled, karmoškad ja mandoliinid – pillid, mis on täiskasvanud harrastajate seas kiiresti populaarsust kogunud.
Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Helin Pihlap sõnul on rahvamuusikute koosseis tänavu erakordselt mitmekesine. Lisaks traditsioonilistele torupillidele, lõõtspillidele, viiulitele ja kanneldele näeme laval ka juba mainitud uusi liike. Kuigi karmoškade eraldi liigina välja toomine on esmakordne, siis pill ise on oma lihtsuse ja iseloomuliku kõlaga leidnud tee paljude mängijate südamesse, nii ka hiiu kannel. Mandoliinidel on Eestis olnud pikaajaline orkestritraditsioon ning nüüd saavad nad ka rahvamuusikapeol teenitud tähelepanu.
Proovisaalis käis loomingulisus ja pärimuse austus käsikäes
Pillimängijate proovid ja ettemängimised on kulgenud sujuvalt. Repertuaar on mitmekesine, aga ka nõudlik ning lisaks täpsele esitusele panustatakse ka oma isikupärase mängustiili ja kollektiivi kõlaga. “Proovidesse tuldi väga hea ettevalmistusega ning ettemängimistel oli iga kolletiiv repertuaari iseomaks mänginud. See ongi rahvamuusika võlu – kuigi meil on peo jaoks kokku lepitud kindlad raamid, saab igaüks lugudele lisada isikupärase mängustiili ja oma kõlavärvi. On olnud väga liigutav näha, kui tugevalt osalejad repertuaariga suhestuvad,” jagab Pihlap mängijatele tunnustust.
Nii kõlasid ettemängimisel kanneldel mängitud flöödisoolo või kuljused hobusega pulma sõitmisest rääkiva loo puhul, lokulaua asemel mängiti rütmi lõikelaual või jalamatsuga ning palju furoori tekitas kogu koondorkestri repertuaari mängimine viiel suupillil.
Ettevalmistustes on olnud märgata, kuidas rahvamuusika liidab kokku eriilmelised osalejad suurtest orkestritest üksikmängijateni – muusikakoolide õpilastest professionaalsete rahvamuusikuteni, noortest täiskasvanud harrastajateni. Niimoodi üheskoos luuakse ja pärandatakse rahvamuusika edasi ning see kestab põlvest põlve.
Solistid, kes loovad silla pilli ja kogukonna vahel
Rahvamuusikapeol kõlavad lood, mille juured ulatuvad sügavale kohalikku pärimusse, seda nii ehedal pärimuslikul kujul kui ka tänapäevaste seadetena, lisaks kõlab uuemat ja vanemat autoriloomingut. Iga liigi repertuaaris on mõni lauluga lugu ja tantsulugu, samuti astub igas liigis üles solist või ansambel, kes on selle ala tõeline meister ja kogukonna eestvedaja. Hiiu kannelde liigis on solistiks ansambel Puuluup, torupillide liigis Lauri Õunapuu, kannelde puhul Aivar ja Martin Arak, mandoliine esindavad nelja Eesti mandoliiniorkestri juhid: Ilmar Kald, Jaanus Põlder, Joosep Sang, Joonas Tuuling ning karmoškade solistiks on Piret Aus. Lisaks koondorkestri solist Maimu Jõgeda, viiulite solist ansambel “Ruhnu saare lood ja laulud” ning lõõtsade solistid Martin Müller ja Asso Int.
„Solistid ei ole siin ainult tehniliselt head mängijad – nad on eeskujud, kogukondade liidrid, pärimuse hoidjad ja edasiviijad” rõhutab Pihlap.
Meeleoluka peo seob ühine algus ja lõpp
Tänavuse rahvamuusikapeo eriliseks jooneks on ühised ava- ja lõpunumbrid, mis koondab kõik osalejad lavale. “See ei ole ainult kontsert – see on ühine pidu, kuhu on oodatud kõik: kuulama, kaasa elama, tantsima ja laulma. Rahvamuusikapidu on rõõmus ja meeleolukas, see on päris, aus ja elav,” kutsub Pihlap kõiki üles peost osa saama.
“Koos liigijuhtide ja solistidega astub kontserdil üles üle 800 muusiku, see on tunnistus rahvamuusika elujõust. Rahvamuusika elab ja hingab – uute mängijate ja loojate käes, vanu traditsioone hoides. Kontserdil ei astu üles mitte lavatäis muusikuid, vaid kogukond, kes loob midagi, mis kõlab siin ja praegu – ent kannab endas sajandite häält,” jagab Pihlap.
Kõigile huvilistele avatud rahvamuusikapidu toimub 4. juulil kell 14 Vabaduse väljakul.
Autor: Maret Reinumägi