Rahvamuusikapidu aitab torupillidele värske elu sisse puhuda

Septembri keskpaigas leidis aset torupillide liigijuhi Cätlin Mägi eestvedamisel torupilli õppepäev nii Tallinnas kui Viljandis. 

Eesmärk oli Cätlin Mägi sõnul ligi 40 mängijaga harjutada rahvamuusikapeo lugusid, kuid vaadata ka üldisemalt üle torupillimängu võtteid ja pille. “Meil ootab ees veel mitmeid õppepäevi, kus aitan näiteks torupille korrastada ja õpetan ka häälestamist,” rääkis Mägi.

Täpselt ei ole küll teada, kui palju on eestlaste kodudes torupille, kuid Mägi arvab, et neid võib olla koguni paarisaja ringis. Aktiivseid mängijaid on siiski märksa vähem. Cätlin Mägi usub, et rahvamuusikapidu annab hea motivatsiooni see pill jälle välja otsida ja tolmust puhtaks pühkida. Võib öelda, et rahvamuusikapidu hoiab torupilli au sees. “Pidu aitab kaasa pillimängijate oskuste arendamisele ja üldisele teadlikkuse tõusule, et meil Eestis tegutsevad kõrgel tasemel mängijad ning eesti torupilli on võimalik mängida meisterlikult,” sõnas Mägi.

Üle maailma on peaaegu igal rahval torupill ja nii ka on meil Eestis oma torupill. “Meie torupill koosneb õhukotist, burdoonidest ja sõrmilisest ning võrreldes mõne teise maaga on meie torupill tänu oma klarneti tüüpi keelte kasutamisele mahedam kõla,” selgitas Mägi.

Seitsmekümnendatel tekkis meil esmakordselt ligi kümnest naisest koosnev torupilliansambel Linnutaja. Tänapäeval on torupilli mängijaskonna hulgas päris palju tüdrukuid ja noori naisi. “Selline naiste mängimise järjepidevus on päris lahe ja välismaalaste jaoks tekitab see päris tihti imestust, sest nende torupillimängijad on pigem vanemas eas mehed,” jutustas Mägi.

Esimesed teated torupilli kohta Eestimaa pinnalt on Balthazar Russovi kroonikast, kus märgiti, et eestlased oma suurte torupillidega lõkke ääres mängisid. Arhiivrhiivimaterjalide kokkuvõtteks võib öelda, et Eestimaa ajaloos on torupill olnud peopill ja torupilli kõrgajal, kui ei olnud viiulit ega lõõtsa veel tekkinud, oli see hea valju häälega pill, millega õues tantsumuusikat teha.

Saabuv rahvamuusikapidu annab loodetavasti oma panuse ka torupilli valdkonna tänapäevasele eesmärgile, milleks on Mägi sõnul siht, et iga eestlane mängiks tulevikus torupilli.

Autor: Merili Mihkelsaar