Rahvamuusikute teekond I eelproovi

Laulupeoaasta on jaanuariga ametlikult alguse saanud ning aasta esimesel kuul saavad alguse ka eelproovid. Esimene rahvamuusikapeo eelproov toimus 25. jaanuaril Tallinnas ja 26. jaanuaril Tartus. Kuidas rahvamuusikute teekond kulgenud on, seda uurime neilt endilt.

Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Helin Pihlapi sõnul oli eelproovide eel elevus suur. Seda eriti nende liikide jaoks, mille eelproovid täiesti esimest korda toimuvad. Nimelt on esimest korda rahvamuusikapeo ajaloos eraldi liikidena esindatud mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. „Eriline on ka see, et iga liigi kavas on üks solistiga lugu ja mul on väga hea meel, et kõik solistid eelproovides osalesid ja osalejatega kohtumist ning koos mängimist väga hindasid,” lisas Pihlap.

Eelproovideks harjutamine on nii üksikmängijatel kui ka kollektiividel toimunud üldiselt iseseisvalt. Siiski on toimunud seminare nii juhendajatele kui mängijatele. Samuti toetavad harjutamist õppematerjalid, mis koosnevad nii nootidest, salvestustest, videotest ja spikritest. Pihlapit on kutsutud tutvuma Järvamaa ning Ida- ja Lääne-Virumaa kollektiividega ja teisedki liigijuhid on kollektiive külastanud. Peo loominguline juht tõi välja ka selle, et näiteks paljude üksikmängijatega hiiu kannelde liigil on toimunud regulaarsed kohtumised ning ka torupillidel on aset leidnud ühised õppepäevad.

Hiiu kannelde koosmängupäevi meenutas rõõmuga ka üksikmängijana peole pürgiv Lydia Kalda, kes töötab Rannarootsi muuseumis Haapsalus, kus hiiu kandleid on kahel korral võõrustatud. „Ega meil muuseumis nii suurt saali polegi, kuhu kogu orkester ära mahub. Seega orkestriproovi eel tassisime muuseumiperega mööbli välja,” kirjeldas Kalda ettevalmistusprotsessi. Hiiu kannelde orkester on kokku saanud ka varem – 2024. aasta juulis Haapsalu piiskopilinnuses, kus pillirühma juhendas rahvamuusikapeo hiiu kannelde liigijuht Liisa Koemets. „Meil oli sel korral 40 hiiu kandle mängijat ja seega on ka meie liigijuhil Liisal suure koosseisu eestvedamine juba tuttav. Ta ohjas meid kenasti,” kiitis Kalda liigijuht Koemetsa.

Hiiu kandled on üks kolmest liigist, mis sellel peol esimest korda esindatud on. „See on uhke tunne, väga uhke,” kirjeldas Lydia Kalda oma emotsioone, „ja ma arvan, et maailma suurim hiiu kandle orkester ületab uudiskünnise kindlasti ka rahvusvaheliselt.” Suurt rõõmu oma pilliliigi esindatuse üle tunneb ka tantsu- ja kultuurikodu MODUSe rühm „Karmoškaässad”: „Eraldi liigi olemasolu annab võimaluse rahvamuusikapeol osaleda ka neil karmoškamängijatel, kes muid pille vastaval tasemel ei valda.”

Kolmas uus liik on mandoliinid. Hans Mihkel Vares on muusik, kes esialgu plaanis rahvamuusikapeol osaleda lausa kolme liigi koosseisus – koondorkester, mandoliinid ja viiulid. Viiulitega ühinemisest ta siiski loobus, kuid koondorkestri ja mandoliinide koosseisust võib Varese siiski leida. „Tore, et mandoliinid on omaette liigina esindatud ja arvan, et see toob sellele instrumendile tähelepanu ning tekitab uusi huvilisi. Võimalik, et leidub mängijaid, kes just selles liigis osalemiseks on mandoliini esimest korda kätte võtnud,” arvas mitmekülgne pillimees. Tasub ka mainida, et Vares on mandoliinide jaoks seadnud loo „Põltsamaa valss”.

Eelproovideks valmistumise võttis tabavalt kollektiivi vaatest kokku Tallinna Lõõtsaklubi ettevalmistav Richard Ott Leitham: „Rahvamuusikapeoks valmistumine on kindlasti erinev tavapärasest kooskäimisest. Kui muidu kujundab iga pillimees loo endale sobivaks, siis koos mängides on seda varieeruvust vähem. See aga ei tähenda, et lõpptulemus oleks kuidagi igav – pigem vastupidi.” Ta toonitas, et nagu iga uue loo õppimisel, võib ka suure koosseisuga tulla ette komistuskive, kus kõik on justkui õige, aga midagi ikka ei klapi. Leitham ei näe seda aga takistusena ja tõdeb, et lõõtsamängijad on kokkuhoidev rahvas. „Kõik on õhinapõhine. Seega nii palju kui igaüks panustab, kajastub ka tulemuses. Kui keegi ei saa esialgu kohe reele, aidatakse järele, oodatakse ära,” tõdeb Leitham, „sest eesmärk on ju ühine – saada lood selgeks ja peole!”