Rahvusvaheline pärimusfestival IX Tartu Folk: „Eesmärk on kõigil üks – hoida ja kanda oma pärimust”
14.–17. novembril toimub IX Tartu Folk. Tegemist on pärimusfestivaliga, mis toob kokku erinevad koosseisud Eestist, Lätist, Soomest ja Norrast. Festival on erinevate pärimusvaldkondade esindajate kokkupuutepunktiks ja pakub võimalust kogeda pärimust erinevates tõlgendustes.
Rahvamuusikapeo „Iseoma” loominguline juht Helin Pihlap on alates 2016. aastast olnud Tartu Folgi peakorraldaja ja programmijuht. Folklooriklubi Maatasa korraldatud festivali raames toimuvad 14.–17. novembril Euroopa kultuuripealinnas Tartus ja ka mujal Tartumaal mitmed kontserdid ning tantsu- ja õpitoad. Peaesinejateks on Euroopa folkloorirühmad, kes tegelevad oma kodukandi pärimuse uurimise ja vahendamisega ning just seadmata pärimusega. Eestit esindavad Saaremaa pärimusmuusikud Sörve sörmitsejad & Ammuker, Norrast tuleb festivalile teise Euroopa kultuuripealinna Bodø pärimusmuusikakogukond BUL Bodø, Soomest Karjala noorterühm Motora ja Lätist folkloorirühm Tarkšķi. Programm on mitmekülgne ja täienduseks põhirühmadele astub folgil üles palju külalisesinejaid.
Lisaks erinevatele kontsertidele toimub nelja päeva jooksul palju omavahelisi tegevusi peaesinejatele: õpitakse üksteise laule, tantse, pillilugusid, proovitakse rahvuskööki ja on aega ka ühisteks mängudeks ja jutuajamisteks. Oma pärimuse jagamine ongi üks põhjuseid, miks festivali korraldama hakati: „Festival sai alguse soovist luua Tartusse kokkutulemise koht erinevatele seadmata pärimusega tegevatele koosseisudele. See on valdkond, millega Maatasas ise igapäevaselt tegeleme ja see on nii põnev, et oli soov seda teistega jagada ning tutvustada autentse folklooriga tegelevaid noori nii publikule kui üksteisele,” ütles programmijuht Helin Pihlap.
Festivali eelkontsert on sel korral pühendatud kultuuririkkuse aastale ning üles astuvad Tartus tegutsevad erinevate rahvuste pärimusega tegelevad koosseisud. Osa saab näiteks udmurtide pärimusest, ukraina lauludest ja ingeri tantsudest. 16. novembril toimub galakontsert, kus lisaks põhirühmadele astuvad külalistena üles Tartumaal tegutsevad rahvatantsurühmad. Pihlap lisab: „Kui folkloorirühmad tegelevad seadmata pärimusega ja annavad aimu, milline võis mingi piirkonna pärimus omal ajal olla, siis rahvatantsurühmad esitavad just autoritantse. Seega saab näha, kuidas pärimus on inspireerinud erinevaid koreograafe.” Pärast peakontserti läheb pidu edasi kahes kohas: saalis on võimalik osaleda rahvusvahelises tantsuklubis, Sadama Pubis alustab aga Kohvikulava programm.
Tartu Folgilt leiab alati nii üksikesinejaid, duosid, triosid, rahvatantsurühmi, folkloorirühmi kui kapelle. Paljud varasemate aastate esinejad on seotud ka suvise rahvamuusikapeoga „Iseoma”. Peo loominguline juht Pihlap on aastate jooksul leidnud festivalilt palju häid tuttavaid, kellega nüüd rahvamuusikapidu tehakse: Regina Mänd (viiulite liigijuht), Kert Krüsban (lõõtspillide liigjuht) ja Tanel Sakrits (mandoliinide liigijuht). „Tartu Folgil osalevad Eesti kollektiivid ja pärimusmuusikud valmistuvad suviseks rahvamuusikapeoks. Viimati trehvasimegi nendega Paides rahvamuusikapeo seminaril, nüüd saame novembris kokku festivalil ja siis uuesti juba jaanuaris rahvamuusikapeo eelproovides,” lisas Pihlap.
Autor: Karina Agnes Raudkats