Rasmus Puur: minult küsitakse sageli, kuidas ma kõike jõuan
Heliloojal ja dirigendil Rasmus Puuril on pealtnäha ööpäevas tunde tavapärasest rohkem – lisaks presidendi kultuurinõunikuks olemisele, juhatab ta sega- ja valikühendkoore ning on tuleva laulu- ja tantsupeo „Iseoma” kunstilise juhi assistent. Imeinimeseks Puur end aga ei pea, sest kui asjad köidavad, siis on jaksu ka neid ellu viia.
Rasmus Puur on vaatamata noorele eale Eesti kultuurimaastikul juba tugevalt kanda kinnitanud – loonud muusikat erinevatele etendustele, olnud Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht, XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään” laulupeo teema ideekavandi „Noored juured” autor (koos Veiko Tubinaga), kirjutanud loomingut erinevatele kollektiividele ning isegi ooperi, mis oli paar aastat tagasi rahvusooper Estonia kavas.
Alati iseenda rollis
Puuri enda sõnutsi on tal rolle ja toimetusi isegi ehk liigagi palju, kuid talle meeldib mõelda, et on toimetusi tehes alati iseenda rollis. Inspiratsiooni ammutab ta aga inimestest ja loomingust. „Kontakt teise inimesega on midagi erilist ja need mõtted, see energia ja kogu eluga kaasas käiv müstilisus on väga käivitavad. Inimesed ja looming ongi minu jaoks lahutamatud, sest kõik inimeste vaheline ongi loominguline, olgu selleks vestlus, koos muusika tegemine, millegi ühiselt kogemine või midagi muud,” kirjeldas ta.
Huvisid on Puuril niivõrd palju, et ei julge käsi südamel öelda, et elu lõpuni kindlasti muusika juurde jääb. Laias plaanis intrigeerib elu ja inimene. „Kunst on lihtsalt mulle huvipakkuv viis neid vaadelda, mõelda. Seda nii praktikuna kui osasaajana. Kas see on muusika või hoopis teater, kirjandus või mõni muu valdkond, pole lõppeks nii oluline. Ühtepidi tegelen nende teemade ja huvidega ju lakkamatult,” rääkis ta.
Huvi köögipoole vastu
Laulupeol osalemisest ei ole Puur kunagi unistada osanud, sest kooris lauldes tundus seal osalemine iseenesestmõistetavana. Alles vanemana oskas ta traditsiooni teise pilguga vaadata. „Huvi oli ja see huvi viis õpingute lõppedes sisuliselt kohe noorte laulupeo ideekavandi konkurssi kirjutama. Just selle mõttega, et esiteks lihtsalt oma mõtted välja käia, sest see oli seotud noortega ja ega väga selle ideega viivitada poleks saanud, see noorus kaob kähku. Ja samuti toosama huvi, kuidas laulupeo köögipool siis välja näeb,” rääkis ta. Lisaks sellele, et Puur oli 2017. aasta noorte laulupeo ideekavandi autori, oli siis kooride kavas ka Puuri laulud „Meie“ ning „Tärkamine“.
XVIII laulu- ja tantsupeol „Iseoma” on Puur laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni assistent ning juhatab lisaks segakoore ja valikühendkoore. Kunstilise juhi assistent on tema sõnul kunstilise juhi peegeldaja, kaasa mõtleja, vahel mõningate ülesannete ärategija, aga kõige laiemas mõttes kunstilise juhi partner igas peo etapis. Laulupeo kunstilises toimkonnas aktiivselt osalemist peab Puur pikas plaanis aga kurnavaks protsessiks. „Loodan, et järgnevatel pidudel tuleb palju uusi ja noori dirigente, et see pink oleks pikk ning samad tegijad ei peaks mitmeid pidusid järjest tegema. Eriti tänapäeval, kus lisaks juhatamistele tuleb tegeleda väga palju ka kommunikatsiooni, paberimajanduse ja muuga. See kulutab. Vahepeal tuleks ennast koguda, laadida,” sõnas ta.
Kui köidab, siis jõuab
Puuri sõnutsi küsitakse temalt sageli, kuidas ta kõike jõuab ning päeva kõik tegevused ära mahutab. „Ma ei tea sellele küsimusele vastust. Kui sind need asjad köidavad, siis jõuad, kuigi on selge, et kõige rohkem selliste tööde paljususe all kannatab looming, mis nõuab rahu, vaikust ja aega. Ju ma olen siis suutnud sellega rahu teha, et mingi aeg ma loon vähem,” rääkis ta.
Samas tõdes Puur, et on paratamatult elus valikuid ja ohverdusi teinud, kuid senini on valikute positiivne külg ilmselt ohverdused üles kaalunud. Tulevikuks pikki plaane Puur endale aga ei sea. „Lühiajalisi on juba nii palju, et ma ei ole sellele mõelnud. Tahaks lihtsalt paremaks inimeseks saada ja võimalikult palju teistele head teha,” sõnas ta.
Autor: Geidi Lovise Lee
