Saame tuttavaks: Cätlin Mägi
Torupillide liigijuht:
Cätlin Mägi
Torupillide kava:
Lauri Õunapuu „Kolka polka“, seade Cätlin Mägi ja solist Lauri Õunapuu
„Ristitants” (Peetri, Mustjala), seade Cätlin Mägi
„Ratsovi saajalugu” (Kuusalu), seade Merike Paberits
„Tori torud” (Tori), seade Kaisa Kuslapuu
Tere, Cätlin Mägi! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud muusikani.
Muusikat on minu peres palju, seda on juba mitu põlve tehtud. Minu isa mängis pikalt kahemehe bändis, vanaisa laulis Eesti Rahvusmeeskooris, tädid-onud on käinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikat õppimas. Seega minu teekond muusikani oli üsna loomulik. Muusikakoolis õppisin klaverit ja klassikalist muusikat, pärimusmuusikani jõudsin pisut hiljem. Gümnaasiumi ajal oli meil folgiklubi, kus tegime kontserte ning kus käisid Viljandist rahvamuusikud ja nendele lisaks ka teised nagu näiteks Jaan Tätte ja Marko Matvere. Jõudsime ühe sõpruskonnaga Viljandi pärimusmuusika festivali kuulama, kus tekkis vaimustus pärimusmuusika vastu. Idee torupilli hakata mängima tekkis, kui vaatasin Eurovisiooni Eesti eelvooru, praeguse nimega „Eesti laulu”. Seal laulsid Hanna-Liina Võsa ja Mari-Liis Ilus laulu „Aeg” ning Celia Roose mängis torupilli. Vaatasin üllatusega, et naine ja torupillimängija – päris äge, võiks ka.
Mis teid inspireerib teie töös?
Ma ei otseselt otsi inspiratsiooni, see on kogu aeg minuga ja minus tänu sellele, et olen leidnud enda jaoks õiged asjad, mida ma teha tahan. Igapäevaselt töötan Viljandi kultuuriakadeemias õppejõuna. Torupill, flööt, ansambel, teoreetilised ained nagu noodistamine ja Eesti pärimusmuusika ajalugu – need on ained, mida õpetan. Teine pool minu elust hõlmab tegevmuusikuks olemist erinevates ansamblites, festivalidel ja reisidel käimist.
Kuidas suhtestub rahvamuusikapeo torupillide repertuaar peo üldise juhtmõttega „Iseoma”?
Minu jaoks on kogu pärimus- või rahvamuusika iseoma. See on meie oma muusika, mida me ise teeme ning mida on teinud meie esivanemad juba ajast ja arust.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest pidudest võtate liigijuhina kaasa seekordsele peole?
Kord, kui olin taas tantsupeo ansamblis muusikat mängimas, läksime koos Liisi Koiksoni ja Meelika Hainsooga rongkäiku. Mina mängisin torupilli ja vahepeal laulsime. See on miski, mida ma sellel aastal tahan korrata. Torupilli liigijuhina loodan, et tekiks selline mõnus torupilliorkester rongkäiku. Sarnane nagu oli 1970. aastal, mil 25 torupillimängijat mängis rongkäigus. Sellist 55 aasta tagust olukorda oleks tore taasluua.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?
Ma usun, et iga torupillimängija saab ühe loo oma repertuaari juurde. Kõik need neli lugu on sellised, mida saaks ka üksi kodus või simmanil mängida. Seadete mõttes ei ole lood väga keerulised ja kõiki torupilli võimalusi ära kasutatavad, igaüks peaks lood üsna kiirelt käppa saama. Kuid lugude ümber on punutud natuke teisi saatehääli. Kes jõuab rohkem, saab mängida teist häält juurde. Kui on mitu torupillimängijat oma grupis, ka siis saab neid hääli vahetada.
Kuidas mõjutab selline laulu- ja tantsupeol osalemine rahvamuusika arengut?
Ma arvan, et seda mõju saame näha alles 20 aasta pärast.
Autor: Lisl H. Mikko