Saame tuttavaks: Põhjaranniku liigijuht Karin Soosalu
Kunstiline toimkond:
Liigijuht Karin Soosalu
Assistendid Kadri Tiis ja Triinu Sikk
Põhjaranniku piirkonna kava:
TEISES TUULES (tantsivad noorterühmad)
Tantsu autor Elo Unt
Muusika traditsionaal, Veljo Tormis „Ingerimaa õhtud: „Kiigelaul II / Inkerin Illat“,„Tšastuška II“”/seade Kadri Voorand
KOLGA KARAPIL (tantsivad segarühmad)
Tantsu autor Maie Orav
Rahvamuusika „Labajala valts“ ja „Tuhat kurat”/seade Tarvanpää pillirühm
ÜLEMERE KAHEKSA (tantsivad sega- ja noorterühmad)
Tantsuseade autor Kristjan Torop
Muusika Karjala rahvaviis/seade Jaan Sommer
Tere, Karin Soosalu! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud tantsuni ning mis teid täna teie töös inspireerib?
Minu teekond tantsuni on üsna tavapärane. Alustasin rahvatantsuga Jõelähtme 8-klassilise kooli esimeses klassis ja olen sellele truuks jäänud tänaseni. Keskkooli ajal tantsisin kahes rühmas, mida juhendas Tõnu Lindvet: Kuusalu kooli noorterühmas ja Kolga rahvatantsurühmas. Just viimasest sai alguse minu tantsuõpetaja karjäär. Olen õnnelik tantsuõpetaja, sest mul oli võimalus pikalt harjutada õpetaja Tõnu Lindveti käe all enne, kui pidin iseseisvalt hakkama saama.
Mind inspireerib seltskond, keda seob ühine kirg Eesti rahvatantsu vastu. See pole lihtsalt hobi, vaid eluviis. Nagu mu lapsed ütlevad: „Ema on peast rahvatants!“
Tantsupidu “Iseoma” saab olema eriline selle poolest, et on piirkonnapõhine. Kuidas selline lähenemine seostub peo üldise juhtmõttega „Iseoma”?
Eestimaa on nagu perekond – üks suur suguvõsa. Siia kuuluvad nii lähemad kui kaugemad sugulased, igaühel oma lugu, nägu ja tegu. Me oleme kõik erinevad, kuid meid ühendab see miski iseoma. Ja koos on hea olla.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?
Põhjaranniku repertuaar loob mõnusa terviku. Rannarahvas on läbi aegade olnud vast kõige enam mõjutatud üle mere tulijatest. Kuigi jalad on kindlalt maas, on meid mõjutanud ka teised tuuled. Meie peo süda on karapil, kuhu keset hoogsat lustimist saabuvad noored koos võõraste poistega. Vanemad vaatavad neid esialgu pisut umbusklikult, kuid noored on juba koos tantsuplatsil.
Ploki avab Maie Orava loodud „Kolga karapil”, mida esitavad täiskasvanute segarühmad. Tants pakub tantsijale nii tehnilist kui emotsionaalset väljakutset. Kummardus Maiele, kelle seos Põhjarannikuga ei vaja tutvustamist.
Seejärel esitavad noorte segarühmad Elo Undi loodud tantsu „Teises tuules”, mille inspiratsioon pärineb Ingerimaalt. Kiigelaulud, millele tantsu muusika tugineb, on meile tuntud tänu Veljo Tormise teosele „Ingerimaa õhtud”. Tantsupeol tuleb esitusele Kadri Voorandi loodud kaunis seade.
Kolmandas tantsus saavad väljakul kokku nii täiskasvanute kui ka noorterühmad ning ühiselt tantsitakse pärimustantsu Karjala-Soomest, mille tõi Eestisse ja pani kirja Kristjan Torop. Tantsija ülesanne on ploki sõnum ellu äratada ja tantsust rõõmu tunda.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „Iseoma”?
Võtan kaasa tunde, mis saab tekkida vaid tantsupeol – tantsija usalduse ja ühise pisarateni rõõmustamise.
Kas 90. juubelit tähistanud tantsupeo traditsioon on piisavalt tugev, et 10 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?
Kindlasti on! Kuid tasub meeles pidada, et traditsiooni saame hoida ainult meie ise, mitte keegi teine seda meie eest teha ei saa.
Autor: Greta Perolainen
