Saame tuttavaks: rahvamuusikapeo karmoškade liigijuhi assistent Tuule Pihlap
Nii nagu ka karmoškad on liigina, on ka Tuule Pihlap rahvamuusikapeol esimest korda liigijuhi assistendi rollis. Saame Tuulega tuttavaks ja uurime, kuidas ta karmoška mängimiseni üldse jõudis ning mil moel kulgevad peo ettevalmistused.
Tutvusta ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas sinust sai karmoškade liigijuhi assistent?
Minu teekond karmoškani algas läbi Folklooriklubi Maatasa tegevuse, kus olen tegutsenud selle asutamisest 2013. aastal. Õppisin varem muusikakoolis klaverit, aga läbi Maatasa asusin 10-aastaselt Evelin Leima käe all lisaks ka karmoškat õppima. Praeguseks töötan ka ise karmoškaõpetajana ja eelmisel kevadel aitasin Maatasaga koos ette valmistada rahvamuusikapeo koondorkestri ja karmoškaliigi õppematerjale – salvestusi, õppevideosid ja noote. Selle protsessi käigus leidsime koos Eveliniga [karmoškade liigijuht], et võiksin ka edasi appi jääda ja toeks olla. Rõõm on üle pika aja jälle koos toimetada!
Mida sinu töö endast kujutab?
Ausalt öeldes ma ei osanud alguses isegi ette kujutada või oodata, milline see protsess olla võiks. Seda enam, et karmoškad on liigina rahvamuusikapeol esimest korda ja seeläbi ka minu amet esimest korda. Siiani on olnud väga põnev ja tore! Muidugi on aeg-ajalt raskeid hetki, aga need käivadki asja juurde. Lõppude lõpuks on tegemist väga vinge protsessiga ja rõõm on olla osa ajaloo esimesest rahvamuusikapeo karmoškade liigist.
Praeguseks olen kogenud, et peoga kaasneb väga erinevaid ülesandeid – nii muusikalisi kui ka administratiivseid. On ka selliseid, mida ma üldse ei oodanud, sealhulgas meeletu meilimajandus. Assistendina aitasin salvestada lugusid ja luua õppevideod, kontrollisin noodimaterjali, et vigu sees ei oleks ja et ka kõik noodid, õppevideod ja spikrid omavahel kattuksid. Aitasin ka karmoškade seminare läbi viia ja eelproove ning ettemängimisi korraldada.
Mida assistendiks olemine sinu jaoks tähendab?
Assistendina on minu jaoks oluline liigijuhi Evelini ja peol osalejate elu võimalikult lihtsaks tegemine. Aitan jälgida, et asjad oleksid õigeks ajaks tehtud, kommunikatsioon toimiks ja kõik kulgeks võimalikult rahulikult ja kergelt. Olen saanud tänu oma assistendirollile tutvuda väga mitmete kogukondadega, kes rahvamuusikat ja karmoškat mängivad ja see on olnud väga huvitav ning väärtuslik kogemus! Samuti on mul au olla nii andekate inimestega loomingulises meeskonnas ning ka hea meel nii otse ja vahetult peol osalevate andekate rahvamuusikute mängurõõmu ja tegutsemistahet näha.
Mis sind töös inspireerib?
Tunnen, et põhiliselt inspireerivad mind kolm asja. Esimesena on mind alati inspireerinud karmoška kui pill – mulle meeldib, et tegemist on väga iseseisva pilliga, mis suudab üksipäi olla nii meloodia- kui harmooniapill! Teisalt ka karmoškaliigi osalejad – karmoškal on pikk ajalugu ja nii tore on näha inimesi, kes on ühiselt kokku tulnud, et seda omapärast pilli õppida ja koos mängida. Tööd on lihtne teha, kui vastu vaatavad nii tragid ja õpihimulised inimesed. Ja viimaks see pidu ise – on suur rõõm, et esimest korda ajaloos on rahvamuusikapeol karmoškaliik.
Tegemist on nii omapärase ja põneva pilliga, et mul oli juba niigi suur elevus kui kuulsin, et karmoškad saavad peol oma liigi! Elevus kasvas veelgi, kui sain teada, et mul on meeletult lahe võimalus panustada karmoškaliiki nii seade autori kui ka liigijuhi assistendina. Mida rohkem selles protsessis sees olla, seda enam tekib ootusärevus näha, kui äge see pidu lõpuks olema saab!
Mida laulu- ja tantsupidu sinu jaoks tähendab?
Alates 1. klassist olen osalenud igal laulupeol ja see on alati minu elus mänginud olulist rolli. Mitte ükski elamus pole võrdne sellega, kui sa pärast pikka prooviperioodi laulad sõpradega laulukaare all “Mesipuud”. Rahvamuusikapeol olen Folklooriklubi Maatasaga osalenud varasemalt kahel korral ja pidude koondorkestri protsessid on olnud minu ühed lemmikumad! Rahvamuusikuna on mul kombeks tavaliselt lugusid kuulmise järgi õppida, aga rahvamuusikapeo seaded pakuvad haruldast ning põnevat võimalust õppida uusi lugusid ning nende keerukaid seadeid just nooditeksti põhjal. Mul tekib alati hasart, kas suudan kõik noodid kohe õigesti tabada! Ühtlasi on rahvamuusikapidu niivõrd unikaalne võimalus nii paljude rahvamuusikutega üheskoos mängida. See on üks võimas ja meeleolukas elamus!
Kuidas suhestub rahvamuusikapeo repertuaar peo üldise juhtmõttega „Iseoma“?
Suhestub kenasti nii karmoškade kui ka rahvamuusikapeo repertuaariga üldiselt! Rahvamuusika kandub edasi põlvest põlve ja õpilaselt õpilasele ja on loomulik, et igaüks jätab lood veidi erinevalt meelde, tekivad oma viisid ja variatsioonid. Seda on tunda ka loos “Kirmask!”, mille ma ise karmoškade liigile seadsin. Seades on kokku pandud neli erinevat Setomaal mängitud lugu, aga juhtuski nii, et versioon, mida mina olen harjunud mängima, on hoopis erinev arhiivisalvestusest. Otsustasime seade jaoks kasutada ikkagi arhiivis olevat algversiooni ning pidin seega loo ümber õppima – päris raske, sest enda viis oli nii sisse jäänud. Ka teiste lugude puhul olen märganud, et mõnikord on paras väljakutse kõik muusikud mingit lugu täpselt samamoodi mängima saada – näiteks karmoškaliigis esinevad üldtuntud lood nagu “Kui lapsena lustilla luhal” või “Karmoškale” on pea igal karmoškamängijal isemoodi selgeks õpitud. Aga täpselt see ongi iseoma!
Kuidas mõjutab laulu- ja tantsupidu rahvamuusika arengut?
Rahvamuusikapidu on ainulaadne kogemus, sest seda, et nii paljud rahvamuusikud tulevad kokku ühiselt mängima, ei koge kuskil mujal. Tänu peole on võimalik saada uusi tutvusi, üles soojendada vanu ning õppida lugusid. Oluline roll on ka peol osalevate liikide rohkusel – rahvamuusikapidu on sündmus, kus mitte ainult ei saa oma kogukonna inimestega aega veeta, vaid ka teiste kogukondade ning nende muusikaga lähemalt sõbruneda. See nii mitme liigiga pidu teeb erinevate rahvamuusika pooltega tutvumise kättesaadavaks – vaid üks päev, kuid nii palju võimalusi ja elamusi.
Autor: Geidi Lovise Lee