Saame tuttavaks: rahvamuusikapeo loomingulise juhi assistent Raul Markus Vaiksoo
Raul Markus Vaiksoo on rahvamuusikapeo loomingulise juhi assistendi rollis esmakordselt. Saame Raul Markusega tuttavaks ja uurime, kuidas ta rahvamuusikani üldse jõudis ning mil moel kulgevad peo ettevalmistused.
Tutvusta ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas sai sinust loomingulise juhi assistent?
Noorest peale olen tegelenud rahvatantsuga – esmalt tantsijana, edasi juhendajana. Ühel hetkel tekkis mul aga lisaks lavalisele rahvatantsule huvi ka meie pärimuskultuuri vastu. Pooljuhuslikult sai minust mõneks ajaks Folklooriklubi Maatasa tantsujuhendaja ning ühiselt sai tehtud mitmeid vägevaid projekte. Maatasas tutvusin ka Helin Pihlapiga ning suuresti tänu tema ja Maatasa tegemistele suurenes minu huvi folkloori ja ka muusika vastu veelgi. Meie koostöö kujunes väga kiiresti sujuvaks – oleme teinud mitmeid tantsulavastusi, kus tantsijad on saanud elava muusika saatel tantsida, muusik tantsija ning tantsija muusiku mängu juhtida. Kui Helinist sai rahvamuusikapeo loominguline juht, siis arutasime algusest peale üheskoos peoga seonduvaid ideid. Ühel hetkel tundus loogiline, et ma ei jää lihtsalt väliseks vaatlejaks, vaid aitan ka päriselt pidu korraldada – nii loodi loomingulise juhi assistendi roll.
Mida assistendiks olemine sinu jaoks tähendab?
Erinevalt laulu- ja tantsupeost, millel on pikem traditsioon ja väljakujunenud tavad, siis rahvamuusikapeo üks kitsaskoht – aga ka eelis – on asjaolu, et pidu on noor ja kõik süsteemid alles loomisel. Tunnen, et minu esmane roll Helini kõrval ongi aidata neid erinevaid süsteeme arendada ja vajadusel uusi luua.
Laulu- ja tantsupeo liikumise puhul on oluline, et see ei ole pelgalt üks pidu, mis suvel toimub, vaid selle taga on pikk protsess nii korraldajatele kui ka osalejatele. Selle protsessi käigus on ülioluline osalejaid hoida, aga samas tuleb neid vahel ka mõnes soovitud suunas nügida. Meie fookuses on kogu folkloor oma rikkuses – kust mängitavad lood pärit on, mis on selle piirkonna traditsioonid, milline on pillide ajalugu ning eri piirkondade ja mängijate mängustiil, milliseid tantse on lugude saatel tantsitud ja nii edasi. Neid teadmisi aga ka oskusi on meil võimalik osalejatega jagada ja sel on palju suurem väärtus kui see paar tundi, mis me üheskoos Tallinnas Vabaduse väljakul veedame. Assistendina aitan loomingulise meeskonna mõtteid osalejatele edastada ja see on kõige vägevam osa selle juures!
Mida laulu- ja tantsupidu sinu jaoks tähendab?
Mida aasta edasi, seda rohkem tähendab laulu- ja tantsupidu minu jaoks protsessi. Esmalt kogesin seda tantsujuhina, nüüd aga rahvamuusikapeo korraldusmeeskonnas olles. Kui lapsena tantsupeol esinesin, oli peamiseks kogemuseks peonädal – kuidas kõik tulevad ühte linna kokku, etendusel vaatab sind mitukümmend tuhat inimest, rongkäik, pidu ise… Aga nüüd on laulu- ja tantsupidu minu jaoks pigem korralduslik protsess, mis ei kesta päeva ega nädala, vaid hõlmab mitme aasta tööd. Peoga seotud mured mõjuvad muidugi suuremana, aga samamoodi on suuremad kõik rõõmud, üllatused ja saavutused!
Kuidas ettevalmistused rahvamuusikapeoks on kulgenud? Mis on suurimad väljakutsed?
Nagu igal peol on ka meil pingelisemaid hetki, kiiremaid hetki ja väga hullumeelseid hetki. Kunagi pole piisavalt aega ja vahel on tunne, et ka inimesi on meeskonnas liiga vähe. Kuid tervikuna on see protsess olnud lõpmata huvitav ja arendav. Eriti uhked oleme eelmisel kevadel välja antud õppematerjalide üle, millele eelnes tohutult suur töö. Enne noodiraamatut ja videoid andsime välja õpperaamatu – seda kasutame meeskonnaga igapäevaselt siiani. Loodetavasti saavad seda kasutada juhendajad ka pärast peo protsessi, sest sinna sai lisaks rahvamuusikapeo repertuaarile hulgaliselt põnevat lisainfot.
Liigijuhtide üheks suurimaks väljakutseks on kindlasti mängijate hindamine ja pingeritta seadmine, minu töös on seni olnud keerulisim üksikmängijate sobitamine laulu-tantsupeo süsteemiga. Aga siin ei ole küsimust – seda tuleb igal juhul teha. Väärtustame neid pillimehi väga ja meil on hea meel, et neid on palju – ka sajand ja enam tagasi mängiti eelkõige üksi või duodes. Teisalt on see paras väljakutse, kuna iga inimene tuleb peol majutada ja toitlustada ning arusaadavalt lasub korraldajatel ka vastutus nende inimeste heaolu eest, mistõttu peab igasugune info olema kogutud väga täpselt.
Kuidas suhestub rahvamuusikapeo repertuaar peo üldise juhtmõttega „Iseoma“?
Suurepäraselt! Kuidagi läks niimoodi, et mõtted, mida olime Heliniga juba pikalt vahetanud, klappisid täpselt laulu- ja tantsupeo juhtide omaga, kuigi me varem nende ideedest midagi ei teadnud. Kui meiega jagati esimest korda Heli ja Helena kontseptsiooni, oli see päris maagiline tunne. Ju on mingid ühised emotsioonid siiski laiemalt kultuurimälus ringlemas.
Rahvamuusikapeol oleme proovinud katta erinevaid piirkondi, seadete aluseks olevad viisid ja sõnad pärinevad igalt poolt üle Eesti – nii saartelt kui Setomaalt, Pärnust ja põhjarannikult, Kesk-Eestist ja nii edasi. Samamoodi on meil esindatud erinevad pillid, erinevate autorite erinevast ajast pärit looming. See kõik ongi meie iseoma lugu.
Mis sind täna sinu töös inspireerib?
Võiksin vastata, et mind inspireerivad kõik rahvamuusikapeo osalejad, kuid võrreldes meie liigijuhtidega ei oma ma nii tugevat kontakti nende kogukondadega, seega vastan pisut teisiti. Mind inspireerivad eelkõige lood – mitte ainult pillilood vaid ka jutustatud lood, meie kollektiivide, mängijate, repertuaari aga ka näiteks solistide lood. Samamoodi kõik aspektid meie pärimuse juures, muinasjuttudest rahvariieteni. Tore on teada erinevaid fakte, näiteks hiljuti räägiti ERM-i teadusseminaril, et mõned meile justkui nii igipõlised seelikumustrid tulevad otseselt Inglismaa tehaste ja moemajade triibukoodidest. Kultuurikontaktid on alati laiemad kui me arvame ja see on hästi põnev!
Kuidas mõjutab laulu- ja tantsupidu rahvamuusika arengut?
Rahvamuusika kogukond erineb lauljatest ja tantsijatest samuti nagu erinevad laulukoorid ja tantsukollektiivid omavahel. Kindlasti mängib laulu- ja tantsupeo protsess rahvamuusika arengus rolli, kuid seda pisut iseoma kombel. Samas tunnen, et kogu peoprotsess võiks sellele kogukonnale veelgi rohkem kaasa aidata ning loodan, et meie meeskond on andnud sellesse oma panuse. Siinkohal soovin nii tervitada kui tänada möödunud noortepeo tegijaid, kes panid aluse mitmele toredale traditsioonile, mida oleme proovinud jätkata!
Autor: Geidi Lovise Lee
