Saame tuttavaks: mandoliinide liigijuht Tanel Sakrits
Tere, Tanel Sakrits! Kirjeldage palun, kuidas olete jõudnud muusikani?
Muusikal on alati olnud minu elus tähtis osa. Juba noores eas kuulasin kassettidelt Kukerpille, Untsakaid, Folkmilli ja veel paljusid toredaid bände. Olen tänulik vanematele, et mind ümbritses palju erineva stiiliga muusikat, sest see kujundas oluliselt minu hilisemaid maitse-eelistusi. Mu isapoolne vanaisa Andres oli iseõppinud akordioniharrastaja, mis mõjutas mind noorpõlve kodulinna Jõgeva muusikakooli just akordionit õppima minema. Seal sai mu esimeseks pilliõpetajaks Eha Niglas, kes hakkas meiega muusikakoolis ka rahvamuusikat mängima ja koos teiste õpilastega ansamblit tegema. Juba tollal õpitud lood ja kogemused käivad seni minuga kaasas, nimelt Eha võttis meid kogu aeg kaasa esinema paljudele rahvamuusika sündmustele. Hiljem avastasin nende paljude mõjutuste kaudu mandoliini ja jõudsin õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus õpetas erialapilli Villu Talsi. Sealt edasi on see rahvapärimuse pall aina julgemalt edasi veerenud.
Mis teid täna teie töös inspireerib?
Tänases töös inspireerivad mind enim rahvamuusikud, keda õpetan ja kellega koos musitseerin. Töötan iganädalaselt Tapa muusika- ja kunstikoolis. Lisaks on meil Tapal ka mandoliiniorkester, kus kaasa löön ja käin suvekuudel erinevates laagrites õpetamas. Kui mängijate silmad säravad, siis säravad ka minu omad. See on tõeliselt südantsoojendav tunne!
Kuidas suhestub rahvamuusikapeo mandoliinide repertuaar peo üldise juhtmõttega „Iseoma”?
Mandoliinide liigi repertuaaris on nii rahvalikke lugusid kui vanemat-uuemat autoriloomingut. See peegeldab minu meelest hästi seda, et läbi mandoliiniorkestrite ajaloo Eestis on alati mängitud erineva päritoluga lugusid. Mandoliin on siinmail ikkagi sisserännanud pill, kuid kenasti kohanenud ja saanud omaks, võimaldades mängida lugusid nii lähemalt kui kaugemalt maailmast. See pill on paindlik ja särav, iseloomulik ja omapärane kõiges, mida sellega mängitakse. Me oleme selle pilli siin Eestimaal ise omaks mänginud ja kindlalt kodumaiseks juurutanud.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest pidudest võtate liigijuhina kaasa seekordsele peole?
Olen nooruses osalenud ka mitmetel rahvamuusikapidudel ja neid mälestusi kannan endaga alati kaasas. Meie peol on olnud erinevaid lavasid, kuid praegu viimastel pidudel paika loksunud asukoht Vabaduse väljakul on juba kuidagi toredalt hubaseks saanud. Seda võimendab kindlasti minu kogemus viimasel 2023. aasta noortepeol, kui olin näppepillide liigijuht. See eelmine vägev pidu annab jõudu ka saabuval 2025. aasta peol viia ellu midagi tõeliselt meeldejäävat.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?
Mandoliinide liigi repertuaar on mitmekesine, mis on kindlasti piisavalt põnevust pakkuv igas vanuses mängijale. Väljakutsuv on kindlasti meie kõige kaasaaegsem Kristjan Kuusmiku loodud autorilugu „Hommiku reinlender”, kus modernsed rütmid ja seade on põimitud lihtsakoelise ideega reinlendri tüüpi tantsust. Teine autorilugu, Valdur Lehtla „Siuhh-sauhh polka“, on vanem, otsekohesem, ja äratuntav, kuid ka nõudlik, olles parajalt tempokas ja emotsiooni tekitav lugu. Rahvaliku päritoluga lugudest on „Musu äpardus/ Vengerka” siinmail juba üle saja aasta mängitud pala ning meie liigi ühislaul. „Põltsamaa valss” on veidi vähem tuntud, kuid ilus, helge ja pühalik avavalss kogu mandoliinide liigi repertuaari algusele, kus solistideks on praegu Eestis tegutsevate mandoliiniorkestrite dirigendid.
Kuidas mõjutab laulu- ja tantsupidu rahvamuusika arengut?
Laulu- ja tantsupidu on minu silmis ikkagi suur kodumaise kultuuri tähistamise pidu ja mis oleks veel rohkem meile siinmaal olulisem kui rahvakultuur – meie pärinemise juur. Kultuur kannab mälu, annab edasi ja areneb ajas. Ehk kindlasti on läbi kultuuri hoidmise, tähtsustamise ja tähistamise saanud ja saavad ka edaspidi mõjutust järgmiste põlvkondade tegijad rahvamuusika maastikul.
Kunstiline toimkond:
Mandoliinide liigijuht Tanel Sakrits
Mandoliinide kava:
Põltsamaa valss (Põltsamaa) – seade Hans Mihkel Vares, Solistid: Mandoliiniorkestrite juhid (Ilmar Kald, Jaanus Põlder, Joosep Sang, Joonas Tuuling
Musu äpardus / Vengerka (rahvalik) – seade Tanel Sakrits
Siuhh-sauhh polka (autor Valdur Lehtla) – seade Sten Aamer
Hommiku reinlender (autor Kristjan Kuusmik) – seade Kristjan Kuusmik
Autor: Karmen Kikas
