Saame tuttavaks Tartu linna kuraatori Ave Rosenbergiga
Ave Rosenberg on laulu- ja tantsupeo kuraatorikingades esmakordselt. Saame Avega tuttavaks ja uurime, kuidas temal ja Tartu linnal üldisemal peoks ettevalmistused lähevad ning mis teeb linna tema arvates iseomaseks.
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Tartu linna kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Olen tantsijana tegutsenud juba 23 hooaega, aga rahvakultuuri valdkonda tööle sattusin kuidagi loogiliselt juhuse tahtel.
Enne kui asusin tööle Tartu Sündmuste Korralduskeskusesse (endine Tiigi Seltsimaja, mille nimemuutus toimus tänavu jaanuaris), panustasin seitse aastat haridus- ja ettevõtlusvaldkonda ning sain selle aja jooksul ka emaks. Kui mu poisipõnn oli juba piisavalt suur, hakkasin otsima uut töist väljundit. Avaneski vinge võimalus liituda Tartu tantsupeo „Juure juures“ meeskonnaga projektijuhina. Kuna Tartu 2024 laulu- ja tantsupidu toimusid esmakordselt koos ja Tartu Sündmuste Korralduskeskusesse otsiti rahvakultuuri ürituste jaoks produtsenti, siis edaspidine kulges nii loogiliselt ja minu üheks ülesandeks saigi Tartu linna kuraatori roll. Kuraatori rollis tegutsen täiesti esimest korda! Annan endast parima ning püüan olla kiire õppija.
Tartu linna kuraatoriks olemine on minu jaoks suur vastutus, sest sellesse protsessi panustab ainuüksi Tartus mitu tuhat inimest. Ja inimesed on minu jaoks olulised. Vastutust suurendab asjaolu, et Tartu linna ja maakonna koostöös korraldatavates eelproovides osalevad lisaks Tartu maakonna ja linna kollektiividele ka teiste maakondade kollektiivid, näiteks Jõgeva-, Võru-, Põlva- ja Ida-Virumaalt. Samuti toimus rahvamuusika Lõuna-Eesti eelproov Tartus, milles osalesid rahvamuusikud samuti üle Eesti.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Olen tantsijana osalenud peaaegu kõikidel laulu- ja tantsupidudel alates 2004. aastast. Minu arvates on laulu- ja tantsupidu eestlaste jaoks üks olulisemaid kohtumispaiku, kus tantsupeo etendustel ja laulupeo kontsertidel kulmineerub tugev tugev ühtekuuluvuse ja kokkuhoidmise tunne. See on aeg ja paik, kus tundub, et inimesed mõistavad üksteist paremini kui tavaliselt – ja ma vist aiman, miks see nii on. Kogu protsessi on kaasatud nii suur hulk ühise eesmärgi nimel pingutavaid inimesi ning mulle mõnikord tundub nagu kogu Eesti osaleks selles, ja kui midagi suurt saab koos tehtud, siis ongi emotsioon niivõrd ülev – seda võimsam, mida suurem on osalejate arv. Just sellest sünnibki see erakordne õnnejoovastus.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Kindlasti! Aeg, hool ja pühendumine on tänases liiga kiires maailmas tohutu pingutus juba igapäevaselt. Mõelda vaid, kui suur on see pingutus laulu-ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhendajatele, lauljatele, tantsijatele, muusikutele, kunstilisele meeskonnale, maakonna kuraatoritele ja tuumikkorraldajatele. Vahel mõtlen, kui palju neil jääb aega iseenda, pere ja sõprade jaoks. Kui üldse.
Lausa ulmeline on näha kõrvalt tantsujuhte ja dirigente, kes suure osa oma ajast panustavad põhitöö ja pere kõrvalt üle Eesti seigeldes ja proove läbi viies, mis enamasti toimuvad nädalavahetustel.
Enne kuraatoritööga alustamist ei osanud ma aimatagi, kui mahukas on kuraatori roll eelproovide läbiviimisel. Ainuüksi Tartu linna ja maakonna kuraatorite korraldada on 65 Tartus toimuvat eelproovi. Need jaotusid 34 päevale – suurem osa neist nädalavahetustele.
Vägev on mõelda, kui oluline on rahvakultuur meie jaoks tegelikult, et oleme valmis sellesse panustama nii palju oma kallist, niigi vähest aega.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Tartus on kulgenud?
Ettevalmistused on sujunud kenasti ja olen kogu aeg õppinud midagi uut. Imetlen väga, kuidas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA oma väga pisikese meeskonnaga sisuliselt terve Eesti pidu suudab ette valmistada ja koordineerida ning mul on hea meel, et saan selles anda oma panuse.
Koostöö oma meeskonna ja Tartu maakonna kuraatoritega on olnud suurepärane – alati on olnud võimalus kellelegi toetuda. Näiteks siis, kui kuraator haigestub ja ei saa eelproovi läbi viima minna, on selline toetus meeskonna sees hindamatu.
Tartu kollektiividega on suhtlus alati olnud väga soe, toetav, rõõmsameelne ja lahendustele orienteeritud. Ilusate inimeste keskel on mõnus ettevalmistusi teha!
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Suurim väljakutse uue kuraatorina on olnud vajadus õppida tundma korraldusprotsessi ja kogu süsteemi otse tegevuse käigus, ning samal ajal püüda juba järgmisi samme ette näha.
Väljakutset suurendab kindlasti ka kollektiivide suur hulk – mida rohkem kollektiive, seda rohkem kulub aega ettevalmistusele.
Kui palju kollektiive Tartust XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Tartust pürgib laulu-ja tantsupeole 210 kollektiivi .
Mis on Tartu linna jaoks kõige rohkem iseomane?
Kuna Eesti laulupidude traditsioon sai alguse Tartu linnast, siis Tartu jaoks on laulupidu sümboolselt väga tähtis. Tartu on laulupeo häll, Eesti teatri ja riigi sünnikoht, kus oma vaimse ja boheemlasliku õhkkonna on linn säilitanud tänaseni.
Aga teie enda jaoks?
See Tartu vaimsus on miski, mida ma väga naudin. Tartu on piisavalt suur, kus on mõnus sumin ja melu. Samas piisavalt väike, kus pole liiga kärarikas elada. Just see paras tasakaal koos oma nutikuse, arukuse, mõistliku ja lahke suhtumisega on linnale iseomane ja suur väärtus minu jaoks.
Autor: Karmen Kaukver
