Saulius Liausa: „Kollektiivijuhtidel on tähtis roll laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilitamisel“

Saulius Liausa on Leedu Rahvakultuurikeskuse direktor ja Leedu laulupeo korraldaja. Selle nime all toimub Leedus kaheksa päeva jooksul üle 14 suure sündmuse, kus astuvad üles koorid, tantsurühmad, ansamblid, orkestrid, muusikud ja paljud teised. Sel aastal tähistas Leedu laulupeo traditsioon oma 100. aastapäeva. Oma intervjuus rääkis Saulius Liausa laulupeo traditsioonist, ettevalmistusprotsessist, korralduslikest aspektidest ja väljakutsetest, millega Leedus silmitsi seistakse.

Kuidas te näete Leedu laulu- ja tantsupidu tervikuna? Kas on põhjust tähistada juubelit ja jätkata traditsiooni?

Meie pidu tähistas juba oma 100. aastapäeva ning võib öelda, et see traditsioon on väga tugev. Mitmed põlvkonnad on laulupeodel üles kasvanud. Isegi meie ise küsime endalt pidevalt, miks me seda pidu vajame ja mida see meile annab? Leiame, et väikeste riikide, eriti Balti riikide jaoks, on väga oluline omada traditsiooni, mis ühendab rahvast: kus kõik saavad koos laulda rahvalaule, tantsida rahvatantse ja mängida rahvamuusikat. Globaliseeruvas maailmas on äärmiselt oluline säilitada selline traditsioon, mis aitab meie kultuuri hoida. Laulupeo formaat on suurepärane viis hinnata, millises seisus on meie kultuur. Tänapäeval, kui põlvkonnad vahetuvad ja noored elavad väga aktiivset elu, kus toimub palju ja globaliseerumine avardab võimalusi, vajame siiski kindlustunnet, et meie kultuur säilib. Laulupidu ongi meie garantii, et võtame vastutuse oma kultuuri edasiandmise eest tulevastele põlvkondadele. Usume, et ka tulevikus jätkatakse laulupidude traditsiooni.

Millised väljakutsed on täna teie kui laulupeo korraldaja ees?

Laulupidu ei ole lihtsalt üritus või festival, vaid suur liikumine. Kui tähistasime tänavu 100. aastapäeva, kestis pidu kaheksa päeva ja toimus 14 suurt sündmust. Oluline on kommunikatsioon. Kuigi osalejaid oli 37 000, on oluline, et kogu rahvas tunneks peoga sidet. See on suur kommunikatsiooniline väljakutse: kuidas leida teema ja suhelda viisil, mis näitaks, et laulmine ja tantsimine on ainult vahendid, kuid tõeline sõnum seisneb meie rahva ja kultuuri esitlemises. 

Teine väljakutse on kollektiivid, kes selles liikumises osalevad. Siin on küsimus vastutuses – riigi, omavalitsuste, MTÜ-de ja osalejate enda roll on ülioluline. Samuti seisame silmitsi igapäevase töö korraldamisega perioodil, kui pidu ei toimu, et kollektiividel oleks tingimused harjutamiseks ja ettevalmistusteks. Kollektiivijuhtide roll on eriti oluline – nende töö on raske ja nõuab nii loovust kui ka inimeste juhtimise ja sündmuste korraldamise oskust.

Kolmandaks on väljakutseks peo korralduslik pool – alates eelarvest kuni peopaikade ettevalmistuseni. Kultuurisektoril pole kunagi piisavalt raha, et kõike soovitut teha. Samas elame 21. sajandil, kus peame korraldama kontserte kaasaegsel tasemel. Samuti on suur töö ette valmistada peopaiku, mida kasutatakse vaid kord nelja aasta jooksul.

Kas teie arvates on Leedus huvi laulupeo vastu kasvamas või vähenemas?

100. aastapäeva tähistamine oli suur väljakutse – oodati, et kõik läheks hästi. Samas tõi pandeemia kaasa raskused, kuna kollektiivid ei saanud harjutada, õpilased ei osalenud tundides ega jõudnud kollektiividesse. Kahe aasta enne pidu tegime küsitluse, mis näitas osalejate ja kollektiivide arvu väikest vähenemist. Kuid aasta enne pidu üllatas meid osalejate rekordarv – varasematel pidudel oli 34 000 osalejat, seekord 37 000.

Pärast pidu oli emotsionaalne taust väga positiivne ja sügisest alates oleme saanud palju kõnesid uutelt kollektiividelt ja noortelt, kes soovivad osaleda. Loodame, et ka tulevikus jätkub huvi laulupeo vastu.

Kuidas te hindate traditsiooni seisukorda 21 aastat pärast UNESCO kultuuripärandi nimekirja lisamist?

UNESCO tunnustus aitas paremini mõista traditsiooni tähtsust väikese riigi jaoks. Täna elab ja toimib laulupeo traditsioon hästi, kuid jätkusuutlikkuse tagamiseks peame lahendama väljakutseid, näiteks koolihariduses traditsiooni integreerimist ja kollektiivijuhtide toetust. Nende töö pole sageli piisavalt hästi tasustatud ja vajab suuremat riiklikku tuge.

Kuidas käib Leedus laulupeo korraldamine ja ettevalmistus?

Laulupidu on pidev protsess. Pärast iga pidu alustame kohe uue planeerimist. Valime teema, korraldame kunstiliste juhtide konkursi ja koostame repertuaari, milles on nii “kuldvaramu” teoseid kui ka uusi, spetsiaalselt peoks loodud teoseid. Repertuaar kinnitatakse aasta enne pidu ning selle aja jooksul valmistuvad kollektiivid intensiivselt. Lisaks korraldame regionaalseid pidusid, et säilitada traditsiooni kohalikes kogukondades.

Kas Leedus toimuvad ka noortepeod?

Jah, meil on noortepeod, mis toimuvad samuti iga nelja aasta järel. Seega toimuvad peod vaheldumisi iga kahe aasta tagant. Suure peo korraldamise eest vastutab Leedu Rahvakultuurikeskus, noortepeo eest aga Čiurlionise nimeline Kunstide Kool.

Mis seisus on Leedu peopaigad ja mida tehakse nende parandamiseks?

Peopaigad on suur väljakutse. Näiteks tantsupidu toimus väikesel staadionil, mis polnud sobiv nii suurele osalejate hulgale. Õnneks on uus staadion ehitamisel. Laulupeo lava, mille arhitektid on samad kui Eestis, vajab pidevalt remonti ja ei vasta kaasaegsetele standarditele. Samas loodame, et tulevikus saame kaasaegsemad tingimused nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.

Millised on järgmised sammud?

Peame keskenduma kollektiivijuhtide toetamisele ja koolitamisele, tagama neile paremad töötingimused ja palkade konkurentsivõime. Samuti valmistume juba 2028. aasta laulupeoks, lahendades rahastuse ja regionaalsete kollektiivide kaasamise küsimusi, et säilitada traditsioon üle kogu riigi.