Segakooride dirigentide seminar Tartus
Miljon nooti, miljon sammu… Esimesed noodid on lauldud ja sammud astutud – koorid on alustanud ettevalmistusi jaanuaris algavateks eelproovideks. Septembri viimasel nädalal said alguse koorijuhtidele mõeldud seminarid, mille eesmärk on dirigente ettevalmistusprotsessis toetada. Esimesed kaks seminari, 28. septembril Tallinnas ja 29. septembril Tartus, olid pühendatud segakooridele. Käisime pühapäevasel seminaril Tartus Miina Härma gümnaasiumis uudistamas, kuidas dirigendid laulupeoks valmistuvad.
Enne kella 11 olid kooli koridorid ja aula sagimist täis. Oli tunda, et kokku olid saanud ammused tuttavad kolleegid – üksteist teretati, kallistati ning Tartusse kogunenud koorijuhtidel olid naeratused näol. „Sellist esimese septembri õhinat on praegu palju. Kõigil on harilikud pliiatsid teritatud ja õpikud käes,” võttis seminari toimumispaigas valitsenud olustiku muhedalt kokku XXVIII laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, kes juhatas töise seminaripäeva sisse. Tema sõnul oli päeva peamine eesmärk jagada näpunäiteid, mida koorijuhid nõudliku repertuaari omandamiseks omakorda lauljatele edasi anda saaks.
Seejärel sai sõna segakooride liigijuht Triin Koch, kes kutsus koorijuhte üles laulude tekste lahti mõtestama, et laulude sisu jõuaks kohale esmalt lauljatele endile, ning seejärel nende kaudu ka laulupeol kogu Eesti rahvale. Lisaks laulupeo kunstilisele juhile ja segakooride liigijuhile olid Tartusse kohale tulnud ka kunstilise juhi assistent ja segakooride dirigent Rasmus Puur ning laulupeol dirigendina debüteeriv Kärolin Tuisk.
Julgustavad sõnad laulupeo teekonnale kaasa antud, alustati tööd liigirepertuaariga. Seminarile kogunenud koorijuhtidest moodustunud koori esituses kõlas esimesena Mart Saare „Laulik”, mida juhendas Kärolin Tuisk. Esmakordselt laulukaare all tuhandeid lauljaid juhatavat noort ja säravat koorijuhti inspireerib segakooride kõla: „Kõik need erinevate häälerühmade värvid. Segakooriga on võimalik niivõrd laia värvipaletti kasutada.” Terve elu koorilauluga tegelenud Tuisk tunneb oma uue rolli ees aukartust, kuid järjest enam mõistab ta, et teeb õiget asja. “Soovin, et aastakümnete pärast, kui olen ise juba pikalt laulupeo protsessis osalenud, ei ole see traditsioon mitte kuhugi kadunud ja põleb endiselt ereda leegiga.”
Järgmisena astus koorijuhtide ette segakooride liigijuht Triin Koch, kes varasemalt toonitas teksti olulisust laulu sisu edasiandmisel. Veljo Tormise „Meelespead” läbi töötades tõstatuski asjakohane küsimus – kuidas hääldada sõna „kask”? Lõunaeestlasest Koch jäi oma juurtele kindlaks ning jõuti järeldusele, et S-täht peab ikkagi pehmelt kõlama. Just sellised pisinüansid on järjekordne põhjus, miks seminaridel osalemine kooridele ettevalmistumisel abiks on. Laulupeol Pärt Uusbergi juhendamisel kõlav „Oh Aadam, sino essitüs” ja Rasmus Puuri seade Mari Kalkuni laulust „Elukoor” jäid liigirepertuaari blokki lõpetama.
Vahepausi ajal jagas oma muljeid kunstiline juht Heli Jürgenson, kelle jaoks olid päev enne Tallinnas toimunud sega- ja poistekooride seminarid väga tõhusad. “Mina küll tajun, et laulud meeldivad kõigile väga ja asja juures oldi õhinaga,” arvas Jürgenson, kes lisas, et ühendkoori laule sai laulda väga suure kooriga, sest saali oli kogunenud ligi 200 dirigenti. Kunstiline juht pani kõigile koorijuhtidele südamele, et abistavate materjalide ja töölehtedega saab tutvuda laulupeo kodulehel.
Päeva teises pooles tegeldi ühendkoori kavas olevate teostega Miina Härma „Tuljak“, Olav Ehala „Sa oled ainus“, Mart Saare “Mis need ohjad meida hoidvad” ja Ardo Ran Varrese „Allikas“. Päev möödus kiirelt, kuid hindamatuid soovitusi mahtus nelja tunni sisse hulganisti. Kokkuvõttes võib julgelt väita, et segakoorid on heades kätes ning jaanuarist algavateks eelproovideks on esimesed sammud astutud. Ja nii nagu Heli Jürgenson soovitas, siis palju lustimist lauludega!
Autor: Karina Agnes Raudkats