„Sõna tunded” viib Järvamaa laulu- ja tantsupeo esmakordselt Vargamäele
Räägime Järvamaa laulu- ja tantsupeo „Sõna tunded” ideeautorite ja lavastajate Birgit Mihhailovi ja Monika Kirssiga. Nad viivad Järvamaa peo esmakordselt Vargamäele ja küsivad, mida suudab teha üks sõna, kui selle taha koguneb terve maakond.
Mis ajendas teid maakondliku pidu tegema?
Birgit Mihhailov: Oleme mõlemad juba aastaid olnud ühel või teisel viisil Järvamaa laulu- ja tantsupidudega seotud. Selle peo algtõuge tuli tundest ning sarnasest nägemusest. Esimesed mõttevahetused Monikaga viisid üsna kiiresti uute ideede tekkimiseni, mis omakorda andis loomuliku tõuke ideekonkursil osalemiseks ja meeskonna leidmiseks.
Monika Kirss: Birgit! Meil on juba varasem ühine kogemus ühe maakonnapeo lavastamisel, mis andis teadmise sarnasest nägemusest ning stiilist. Oleme juba mõnda aega mõlgutanud mõtteid midagi koos luua ning maakonna laulu- ja tantsupidu on selleks mõnus väljund – esitades väljakutse, kuid luues ka võimalust anda oma panus kohaliku kultuurielu edendamisesse.
Kuidas sündis peo „Sõna tunded” idee? Kust tuli inspiratsioon?
Birgit & Monika: Esmalt tõdesime ühiselt, et pidu saab toimuma Vargamäel – ühes Järvamaa kultuuri pühapaigas. Sealt jõudsime mõtetega Anton Hansen Tammsaare ja erinevate Järvamaa kirjanike loominguni. Paralleelselt arutasime omavahel ka erinevad emotsioone, mida kogevad nii tantsijad kui ka lauljad – olgu need siis proovisaalis või maakonna peol. Tasapisi hakkasime sõnu ning tundeid ühendama, jõudes kandvate mõteteni. Ühendades sõnad ja tunded saame meie ühise peo „Sõna tunded”.
Järvamaa pidu toimub esmakordselt Vargamäel. Kui palju osalejaid on tänavu oodata?
Monika: Maakonnapeost võtab osa üksikuid kollektiive väljastpoolt Järvamaad, kuid suurt üleriigilist üleskutset me teadlikult ei teinud. Soovime, et Järvamaa pidu oleks eelkõige võimalus meie oma inimestel särada. Samas – kui mõni kollektiiv väljastpoolt Järvamaad meid üles leidis ning peo vastu huvi tundis, võtsime ta rõõmuga vastu!
Birgit: On suur rõõm näha, et peo toimumine keskustest eemal ei ole kollektiive sugugi heidutanud, kuigi transport sinna võib olla veidi keerulisem. Osalejate arv on võrreldav varasemate aastatega – Järvamaa peole on tulemas üle 2000 peolise.
Millest räägib laulu- ja tantsupidu „Sõna tunded”?
Birgit: Pidu on pühendatud „Eesti raamat 500“ teema-aasta raames sõna väele, millele annavad vürtsi emotsioonid. Nagu üks triibumustris rahvarõivaseelik, on ka see pidu värvikas – on hetki, mil kannustab innukus ja elevus, kuid vastukaaluks tekib ka tüdimust ja trotsi.
Monika: Kuna Järvamaa laulu- ja tantsupidu toimub igal aastal, siis ikka hiilib mõttesse: „Jälle see pidu? Just oli ju!?”, samas on hetki, kus osalejad iganädalaselt usinalt peo õnnestumise nimel töötavad ning annavad endast maksimumi.
Kuidas mõjutab Järvamaa pidu see, et toimub ka üldlaulu- ja tantsupidu?
Birgit: Mõju on kindlasti tuntav. Kollektiivide põhirõhk on üldpeo repertuaari õppimisel ja ettevalmistamisel – kuni ülevaatusteni välja. Seetõttu oli meie jaoks oluline, et maakonnapeo repertuaar saaks aegsasti avalikuks, et juhendajad saaksid oma aega planeerida.
Monika: Igal liigil on peokavas üks number just üldpeo kavast, et töö ei dubleeruks, ega koormaks kollektiive üle, vaid toetaks liikmeid, juhendajaid ning dirigente. Üldlaulu- ja tantsupeoga ühel aastal toimuv maakonnapidu paneb lavastajad põnevasse olukorda – kuidas osaliselt sama repertuaar siduda tervikuks hoopis teises jutustuses.
Meil õnnestus leida piisavalt ka täiesti uut ja kohalikku materjali: mitmed tantsud on Järvamaa tantsuõpetajate enda loodud ja tulevad esmaettekandele just sellel peol. Samuti on laulupeo tarbeks valminud mitmed uued seaded.
Milline koht ja roll on teie arvates maakondlikel pidudel üldlaulu- ja tantsupeo aastal?
Birgit: Maakondlikel pidudel on täiesti oma kindel koht ka üldpeo aastal – eeldusel, et nende ettevalmistust tehakse kollektiive hoidvalt, mitte kurnavalt. Meie jaoks on südantsoojendav, et maakonnapidu loob esinemisvõimaluse ka neile kollektiividele, kellel ei õnnestu üldpeole pääseda. See annab kõigile tunde, et nende panus ja harjutustöö kannab vilja ning see leiab väärilise väljundi.
Monika: Lisaks annab maakonnapidu ka kohalikele inimestele – eeskätt võib olla just eakamatele, kes üldpidu jälgivad pigem televisiooni vahendusel – võimaluse oma lähedasi, lapsi, lapselapsi näha laulmas, tantsimas, pilli mängimas.
Kuidas näete Järvamaa maakondliku peo tulevikku? Kas noori on peale tulemas, kas pidu elab edasi?
Birgit: Pidu elab edasi! Täna me ei tea mis formaadis – Järvamaa laulu- ja tantsupidudel on pikk ajalugu ja kindlasti jätkusuutlik tulevik. Tuleb leida vaid see õige viis, mis motiveeriks ja kannaks ka tulevasi osalejaid ja korraldajaid. Julgeme öelda, et laulu- ja tantsulembus on Järvakatel ikka südames, hääles ja jalgades.
Monika: Iga ettevõtmine on ajas muutuv. Seega ilmselt ka Järvamaa laulu- ja tantsupidu on ees ootamas mõningad muudatused, ikka selleks, et nii osalejale kui ka vaatajale veel suuremat elamust pakkuda. Nagu Birgit ütleb, siis tuleb leida õige viis, kuidas seda teha.
Ja ehk võiks siinkohal meeles hoida paari vanasõna: „Tark ei torma” ja „Julge hundi rind on rasvane.” Loodan, et ühtegi uuenduslikku otsust ei tehta emotsiooni ajel, vaid kaalutletud arutelu tulemusena.
Järvamaa laulu- ja tantsupeo „Sõna tunded” autorid, lavastajad ja tantsijate üldjuhid on Birgit Mihhailov ja Monika Kirss. Lauljate üldjuht Kuldar Schüts ja orkestrite üldjuht Ants Oidekivi. Lisaks üldjuhtidele on üheks maakonnapeo idee autoriks ja projektijuhiks ka Carolyn Savolainen. Vahetekstid koondas Ülle Rohtma ning neid lavastab Harri Ausmaa.
Järvamaa maakonnapidu toimub 31. mail Vargamäel. Lavale astuvad 2300 Järvamaa lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Enne pidu süüdatakse Kultuurihiies maakonnapeo tuli, millele eelneb rahvapillimängijate kontsert. Anton Hansen Tammsaare muuseumi ümbruses toimub laat ning sel aastal on kavas ka minirongkäik, mida lavastajate sõnul „peab igaüks juba oma silmaga nägema.”
Autor: Marita Ausmaa
