Sümfooniaorkestrite esimene eelproov andis mängijatele võimaluse lugudega lähemalt tutvuda
Oktoobrikuu viimasel pühapäeval kogunesid Viimsi kooli aulasse sümfooniaorkestrid, et üheskoos laulupeo repertuaar läbi mängida. Koolimajja oli kogunenud pea 180 muusikut ning läbi said mängitud kõik sümfooniaorkestrite repertuaari kuuluvad lood.
Ajasime juttu liigijuht Riivo Jõgiga, liigidirigentide Ott Kase ja Imre Rohuväliga ning muljetasime samuti orkestrite dirigentidega esimesest seminar-eelproovist, eelseisvast laulupeost ning repertuaarist.
Esimene seminar-eelproov oli mõnus kokkusaamine repertuaariga tutvumiseks
Sümfooniaorkestrite liigijuhi Riivo Jõgi sõnul oli Viimsis toimunud seminar-eelproov mõnus kokkusaamine, kus sai esimest korda proovida laulupeo repertuaari suure koosseisuga – saalis oli ligi 180 mängijat. „Erilise väärtuse andis see proov just väiksematele kollektiividele, kes said võimaluse kuulda ja kogeda teoseid nii, nagu need laulukaare all kõlama hakkavad. Nõnda saab iga mängija paremini mõista oma rolli teose esitusel. Sellised proovid on suureks toeks ka dirigentidele ja juhendajatele, kes saavad teha märkmeid, et oma orkestri proovides veelgi paremaid tulemusi saavutada,” rääkis ta.
Imre Rohuväli sõnul on see iseenesest mõistetav, et esimesel koosmängimisel kõik kohe välja ei tule. „Pooleteisekuise harjutamisperioodiga ei tasu tegelikult veel midagi oodata – kõik tuleb ajaga. Selline ühine koosmängimine annab hea avapaugu, et lugude õppimisega edasi minna, ning avab laulupeo ja repertuaari omandamise hooaja,“ muljetas noor dirigent, kes dirigeerib suvisel laulupeol Eduard Tubina teost „Setu tants“. Tema sõnul on tegemist ühe kõige keerulisema looga selleaastase laulupeo sümfooniaorkestrite kavas.
Ka dirigent Ott Kase sõnul näitas Viimsis toimunud proov, et kõik on alles alguses. „Paljudel ei olnud arusaadavalt partiid veel selged ja praegu ei tulnud kõik ideaalselt välja, aga see nõuabki süvenemist. Nüüd teame, mis on murekohad, oskame neid harjutada ja edasi minna. Sellises koosseisus saime kokku täiesti esimest korda ja tavaliselt saadaksegi siis alles tunnetus kätte,“ rääkis Kask.
Sümfooniaorkestrite repertuaaris on sel laulupeol kaks uut seadet, mis kõlasid nii suure kollektiivi esituses esimest korda
Üks sümfooniaorkestrite esituses kõlav uus lugu on Riivo Jõgi seade Culry Stringsi loost „Maailm heliseb üle ilma”.
Seade autor Riivo Jõgi sõnul on ta väga rõõmus, et sellest kujunes üks kaasahaarav teos ja ka mängijad näivad selle esitust väga nautivat! „Paljud on öelnud, et taoline muusika teeb neid rõõmsaks ning see ongi ju kõige tähtsam! On suur rõõm, et teos kõlab peagi laulukaare all – loodetavasti pakub see publikule võimsa ja liigutava elamuse!” rääkis Jõgi.
Niisamuti kõlab esimest korda suurema koosseisu esituses Lepo Sumera „Kevadine kärbes,“ mis paljudele võib tuttav olla 1986. aasta samanimelisest nukufilmist. Laulupeol kõlava seade autoriks on Ott Kask.
„See on tore lugu ja püüdsin oma versiooni välja pakkuda. Mul on suur au, et sain selle seade luua – Lepo Sumera oli akadeemias minu õpetaja ja ma tean, et sellest loost on varemgi populaarseid orkestriseadeid esitatud. Loodan, et ka minu seade mängijatele midagi pakub ja saame selle kontserdiks väga ilusaks. Väikeses orkestris mängides ei pruugi kõiki instrumente olla, ning teose üldpilti on raske ette kujutada. Tõeline tunne ilmneb alles siis, kui kõik lõpuks kokku saavad,“ lisas Kask.
Repertuaar meeldib nii noortele kui ka orkestite dirigentidele
Proovis viibis teiste hulgas ka dirigent ning Rakvere Muusikakooli juht Mart Aus, kellele selleaastane repertuaar väga meeldib. „Ka noortele meeldib. Lugusid on erinevatest žanritest – on klassikalisemat ja on popmuusikat. See on hästi tore, et igaüks leiab endale midagi. Niisamuti ei ole repertuaar seekord ka liiga raske ja minu arvates täiesti omandatav“. Omaette väärtusena tõi Aus esile, et paljudel noortel on küll laulukaare all laulmise või tantsupeol tantsimise kogemus, kuid esmakordne võimalus laulukaare all orkestris mängida pakub põnevust ja rõõmu.
Proovis osalenud noored muusikud lausa õhkasid orkestris mängimise kogemusest. „Minu kirg ongi mängimine ja eriline saavutus on see, kui saan seda sümfooniaorkestris teha. Tänane eelproov oli minu jaoks suur ja vägev kogemus ning tean, et laulupidu saab veelgi võimsam olema. See, mis toimus, oli täiesti ootamatu – ma ei oodanud, et kõik nii hästi kõlab,“ jagas oma muljeid üks mängija.
Järgmised proovid toimuvad sümfooniaorkestritele juba jaanuaris ning seda erinevates Eesti paikades. „Selleks ajaks on orkestritel suurem osa repertuaarist juba omandatud ja lihvitud!” ütles liigijuht Riivo Jõgi lõpetuseks.
Autor: Annabel Parts