„Tantsulugu rättidega” ehk kuidas Pärnumaale iseloomulikud roosirätid tantsupeole jõudsid

„Tantsulugu rättidega” on Kätrin Järvise loodud Pärnumaa piirkonna tants, mis nägi ilmavalgust juba üle kümne aasta tagasi. Algselt tantsuansambel Sõpruse kevadkontserdiks loodud tants jäi silma Pärnumaa liigijuhile Ingrid Jasminile ning XXI tantsupeol saab piirkonnale iseloomulike roosirättidega tantsu näha sega- ja noorterühmade esituses.

Nii nagu pealkirigi viitab, on tantsu loodud rättide ümber. Roosimotiivid on Pärnumaa au ja uhkus ning piirkonnale iseloomulike roosirättide kasutamine tantsus pealus autor Kätrin Järvist juba ammu. „Mul on arvutis selline kaust, mille pealkiri on „Tegemata” ning sinna kogun kokku erinevad muusikapalad, mis mulle meeldivad ja jäävad tantsuks saamist ootama. Nii oli ka Jalmar Vabarna seatud rahvamuusikalooga „Maarahva labajalg”, millest 2013. aastal sündis tantsijatega katsetades tants, mis sai algselt loodud kevadkontserdiks,” meenutab Järvis tantsu sündimise protsessi.

Tantsu jõudmisest XXI tantsupeo kavasse sai Kätrin Järvis teada eelmisel suvel, kui piirkonna liigijuht Ingrid Jasmin autorile helistas ja oma ideest rääkis. Nimelt oli Jasmin näinud seda tantsu aastaid tagasi ja oli sellest koheselt lummatud: „See tants oli kuidagi nii õhuline ja voolav ning roosirätik lausa säras tantsijate käes!” Nüüd aastaid hiljem, pannes kokku Pärnumaa piirkonna repertuaari, meenus talle seesama „Tantsulugu rättidega”. „Seekordsel tantsupeol on igal piirkonnal see iseoma, mida tantsudega edasi antakse. Pärnumaa iseoma üle mõtiskledes jäi läbi kumama roos: roosirätid, Tõstamaa roositud kindad ja kasvõi Raimond Valgre „Pärnu ballaad”, milles roos õitseb rannaliival”, selgitab Jasmin, kuidas tants Pärnumaa kavasse jõudis.

„Tantsulugu rättidega” jutustab tantsu autori sõnul loo sellest, kuidas naised oma kaunite rättidega sõbrannade ees uhkeldavad. Mehed sellest esialgu aru ei saa ning neid lausa segavad need rätid, sest ei leita oma kaaslast üles. Kui aga kallim üles leitakse ja rätt õlgadele seatakse, on koos hea tantsida. „Saab naise koos rätikuga kaissu tõmmata, mõneks hetkeks teiste pilkude eest räti taha peitu minna ning ka põlleks sätitud rätt kaunistab naist. Kui naisukesel on tusane tuju, tasub talle roosirätik kinkida, sest see toob naeratuse näole ning koos kallima kaisutusega kaovad ka argimured,” lisab Järvis.

Tunnustatud autori Kätrin Järvise loodud tantsude nimekiri on pikk. „Maakondlikel pidudel olen oma loomingut palju näinud ja on tore vaadata, kuidas tants oma elu elab,” meenutab Järvis. Kuid seekordne üldtantsupidu on tema jaoks eriline – sel suvel jõuab tema loodud tants esimest korda suurele peole. Kätrin Järvis kirjeldab seda suure õnnetundega: „Olen täiesti kindel, et kui suvel oma tantsu Kalevi staadionil näen, tuleb pisar silma. On ikka vägev, kuidas üht tavaliseks kevadkontserdiks loodud tantsu esitab aastaid hiljem terve platsitäis tantsupeolisi.”

Autor: Karina Agnes Raudkats