Tantsupeo esimeses eelproovis on olulisim tantsurõõm
22. jaanuaril said Hiiumaal alguse tantsupeo esimesed eelproovid, mis jätkuvad üle Eesti veebruari keskpaigani. Millised on emotsioonid enne eelproove ning kuidas kulgevad ettevalmistused, rääkisid rahvatantsurühmade juhendajad Astrid Väizene Harjumaalt, Heleri Kängsepp kagukandist ning Eena Mark Saaremaalt.
XXI tantsupeo „Iseoma“ liigid moodustuvad piirkondade põhiselt. Tulenevalt toimuvad ka tantsupeo eelproovid piirkonniti. Liigijuhid koos meeskonnaga vaatavad tantsijaid üle enamjaolt oma kodukandis, kuid on ka mõned üle-eestilised liigid – naisrühmad, valikrühmad ja võimlejad – kes valmistuvad traditsiooniliselt maakonniti. „Esimeses eelproovis saadakse kokku ning tantsitakse ette liigitantsud ja segarühmadel ka „Tuljak“. Sellele järgneb liigijuhi ja tema assistendi üldine tagasiside ja näpunäited,“ rääkis tantsutoimetaja Agne Kurrikoff-Herman. „Esimese eelproovi järgselt saavad kõik rühmad lisaks üldisele tagasisidele ka personaalse tagasiside, et kuidas veel tantse ja tantsusamme lihvida“ lisas Kurrikoff-Herman. Peale esimest eelproovi on rühmadel kuni teise eelproovini aega, et tantsudele ja sammudele veel hoogu anda.
Kuidas kulgevad ettevalmistused Astrid Väizene, Heleri Kängsepa ja Eena Margi rühmadel?
Nii Väizene, Kängsepp kui Mark juhendavad erinevaid rühmasid, millest osad kandideerivad ka erinevates liikides. Juhendajate sõnul on seega ka seisud rühmades erinevad, kuid kõigiga liigutakse tegevuses hoogsalt eelproovide poole.
„Hetkeseis treeningsaalis on just selline, mis olema peab. Oleme esimese eelproovi ootuses,“ rääkis tantsujuht ja Tallinna kuraator Väizene. Treeningutel keskendutakse tantsude kombinatsioonidele ja detailidele ning toimub nii-öelda tantsude puhastamine. AS-SA Tantsuseltsi kõigis kolmes rühmas käib lisaks tantsusammude lihvimisele tihe töö ka rahvariiete hooldamise, õmblemise ja tantsu rekvisiitide soetamisega. „Tantsijatele tuleb tutvustada kogu tantsupeo protsessi, kogu teekonda, samuti tantsupeo ja repertuaari sisu, et millist rolli ja emotsiooni tantsudes väljendada,“ rõhutas Väizene.
Heleri Kängsepp eelproovide eel trennides erilist muudatust ei tee. „Mul on üldiselt vedanud väga hoolikate ja kohati liiga enesekriitiliste tantsijatega,“ lausus ta. Kängsepp kirjeldas, et enne eelproove on ta siiski palunud naistel seelikuga, meestel kaabuga ning neil, kel trennijalanõu erineb, õige pastla või kingaga trennis tantse tantsida. „Mitme rühma tantsijate endi soovil on paar trenni enne eelproovi avatud tund, mida pere, sõbrad ja vallarahvas saavad vaatama tulla. Seda selleks, et treenida natuke ka esinemisnärvi,“ lisas ta.
Saaremaal on tänaseks eelproovid läbi, kuid Eena Mark rääkis, et viimases trennis enne eelproove pööras ta veel rohkem tähelepanu jooniste ja põhisammude puhtusele. Samuti proovis ta tantsijatesse süstida enesekindlust. „Soovisin, et tantsijatel oleks tantsu järjekord nii selge, et kui liigijuht ütleb, et nüüd alustame teatud kombinatsiooniga, siis nad teavad millest räägitakse,“ selgitas Mark.
Millised emotsioonid valdavad rahvatantsujuhendajaid enne eelproove?
„Annan endast parima, et rühmad lähevad eelproovi kindlustundega. Mõlemas naisrühma liigis on sõel väga tihe, seetõttu tiksub minul ikka kuklas küsimus, et kas olen õpetanud kõik õigesti ning ega midagi pole kahe silma vahele jäänud,“ rääkis Väizene. Kängsepp selgitas, et esimene eelproov annab võimaluse võrrelda, kuidas tema rühmadel tantsud õnnestusid ning selle baasil tööd edasi teha. „Kindlalt ei julge veel milleski tunda,“ tõdes ta. Sama tõi välja ka Mark: „Mul on aastatepikkune kogemus tantsupeole minekuga ja ma ei ole ennast mitte kunagi esimeses eelproovis liiga kindlana tundnud.“ Siiski leiab ta, et esimene eelproov on justkui vigade parandus, mis annab võimaluse rühmadel edasi areneda. Mark sõnas, et oluline on säilitada tantsurõõmu: „Minu aastatepikkune nii-öelda põhilause on, kui keegi küsib enne eelproovi, et mis jalaga ma alustan, siis minu vastus on: vahet ei ole, peaasi, et alustad.“
Milliste ootustega lähevad Väizene, Kängsepp ja Mark esimesse eelproovi?
„Ootan et eelproovides on rühma tantsijad kõik olemas. Et kõik tantsijad püsivad terved ning saavad kenasti protsessis osaleda,“ sõnas Väizene. Lisaks on tema sõnul väga oluline eelproovi järgne tagasiside liigijuhilt, kus sõnastatakse, milles saavad rühmad veel areneda. Kängsepp ootab mõnusat ja toetavat õhkkonda. „Püüan oma rühmadele sisendada, et kui sina naudid tantsimist, siis naudib ka vaataja tantsu vaatamist. Seega loodan, et kõik tantsijad suudavad end veidi vabaks lasta ja naeratada,“ sõnas ta. Enda jaoks ootab Kängsepp naljaga öeldes madalat pulssi ning tugevat närvi, lisades, et juhendajana elab ta tantsijale iga keharakuga kaasa. Margi suurim soov oli enne eelproovi, et õhkkond oleks sõbralik. „Viimasel noortepeol olid kõik liigijuhid ülisõbralikud, suhtusid tantsijatesse hästi ja näitasid välja heasoovlikkust. Ja ma lootsin, et seekord on samamoodi – et ka täiskasvanu tunneb, et kõik on hästi,“ selgitas ta, lisades, et soov sai täidetud.
Astrid Väizene on Tallinna liigi kuraator, AS-SA tantsuseltsi kunstiline juht ja naisrühmade Harku Harakad, HELE ning segarühma Tammed ja Toomed juhendaja.
Heleri Kängsepp juhendab naisrühmasid Taaratar ja Vikertiimer, segarühmasid Päkkpöörd, Metsataga ja MyFitness ning Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ.
Eena Margi käe all tantsivad Saaremaal kolm rühma: Kuressaare Hariduse Kooli tantsurühm Öieti, Saaremaa Gümnaasiumi tantsurühm Sokipöisel ja segarühm Piiprellid.
Autor: Katriin Ahu
