Tantsupeo pealavastaja: loodan, et pidu pakub äratundmisrõõmu ja saab üheks eriliseks iseomaks meile kõigile
Tantsupeo ettevalmistused on jõudnud sinnamaale, et kogu repertuaar on saanud kaante vahele ja liigijuhtide poolt õpetajatele edasi antud. Nüüd on aeg tantsijatel usinalt harjutama hakata ja kunstilisel toimkonnal asuda väljakule kauneid mustreid looma.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ räägib pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul suguvõsa kokkutuleku teekonnast. Lavastuses rulluvad lahti Eesti eri paikade tavad ja traditsioonid, tantsud ja laulud, mängud ja pillilood ning iga piirkond jutustab iseoma lugu. „Võimlemisrühmad värvivad meie pidu sel korral looduspiltidega ja valiksegarühmad avavad teekonnal tekkivaid tundeid ja emotsioone,“ jagas ta. Lisaks vihjas pealavastaja, et tantsupidu lõpeb sel korral kõige põnevamal hetkel, mil kõik kohale jõuavad ja keskpõrandal kokku saavad: „Teada ju on, et kui eestlastel lõpuks pidu käima läheb, siis pidama enam ei saa.“
Lähenev tantsupidu on mitmeti omanäoline. Kunstiline toimkond on ette valmistanud piirkonnapõhise liikide jaotuse, mis võimaldab Reimanni sõnul tantsumurule kaasata võimalikult palju täiskasvanute segarühmi, loob suurema paikkondliku ühtekuuluvustunde ning viib liigimeeskonna oma piirkonna rühmadele lähemale. „Soovisin, et tantsupeo lugu ja sõnumid sünniksid üle-eestilise koostöö tulemusel. Nii valisingi liigijuhtideks just antud piirkondade inimesed, et kokku panna tantsijatele sobiv ja nende kodukandi eripära esile toov repertuaar.“
Üle pika aja saabuvad tantsuväljakule täiesti oma liigina Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid, kes pidid varem peole kandideerima Eesti rühmadega võrdsetel tingimustel ja see osutus neile pigem keerukaks. „Mitmetes peredes leidub inimesi, kes erinevatel põhjustel sattunud elama ja töötama välismaale, aga nende juured on siin sügaval maapõues veel alles ja neid oodatakse koju,“ rääkis Reimann.
Millist tähendust kannab pealavastaja jaoks peo juhtmõte „Iseoma“?
„Iseoma on minu jaoks kõik see, mis mulle siin elus kallis – minu kodu, oma pere, minu ema, minu päris oma metsmaasikalõhnaline maakodu Hiiumaal, meie meri ja päike, meie oma eesti tants,“ jagas Reimann. „Oluline iseoma on ka tantsuansambel „Sõleke“, kus olen 30 aasta jooksul näinud sirgumas mitut põlvkonda poisse ja tüdrukuid ning püüdnud neile kaasa anda tükikese iseendast. Mulle on tähtis, et eesti tants ja tantsupeod kestaksid ja meie keel, kultuur ja traditsioonid elaksid igavesti. Tantsu- ja laulupidudeks kokkutulemine hoiab ja kannab seda.“
Milliste mõtete ja ootustega läheb Reimann vastu algavale tantsupeo hooajale?
„Uuele hooajale lähen vastu täis indu, rõõmu ja teotahet. Suve jooksul valmisid koostöös piirkondade liigijuhtide ja tantsijatega lavastust saatma hakkavad videoklipid ning viimased muusikapalad jõudsid stuudiosse lihvimisele. Nüüd, kus tantsupeo suveseminaril sai repertuaar tantsuõpetajatele edasi antud, seisab kunstilisel toimkonnal ees üks protsessi põnevamaid etappe – mustrimaagia loomine väljakule, mida pealtvaatajad alati suure õhinaga ootavad. Loodan, et lähenev tantsupidu, mida imelise lavastusmeeskonna, tantsuõpetajate ja tantsijatega loome, pakub äratundmisrõõmu ja saab üheks eriliseks iseomaks meile kõigile.“
Helena-Mariana Reimanni abilised „Iseoma“ peo valmimisel on lisaks liigijuhtidele tema assistendid Liina Eero ja Laura Kalle, muusikajuht Andre Maaker ning tantsutoimetaja Agne-Kurrikoff Herman.
Autor : Greta Perolainen