Tulemeeskonna juht Jaak Kortel: „laulu- ja tantsupeo tule koju viimine on rangelt soovitatud”
Tulemeeskonna vastutada on tule transport ja säilitamine selle süütamisest kuni laulupeo torni tippu jõudmiseni. Laulu- ja tantsupeo tuleteekond lookleb ka sel aastal läbi igast Eesti maakonnast ja seda on oma kodu lähedal võimalik igaühel tervitama minna. Jaak Kortel on tulemeeskonna juht alates 2019. aasta peost ning tema kogemuse põhjal peab meeskond olema valmis paljudeks ootamatusteks.
Kõige sagedamini küsivad inimesed tuleteekonnal meeskonna käest, kas nad tohivad laulu- ja tantsupeo tulest endale tuld koju viia. Vastus on kindel jah – selle jaoks teeb meeskond isegi eraldi peatusi. „Eelmisest Tule Tulemisest on meeles, et hakkasime Prangli saarelt ära minema, ankur oli isegi hiivatud, kui tuli üks inimene oma teeküünla ja tulepalvega ja loomulikult sai tema soov täidetud. Ja üks rahvatantsijast tüdruk tuli näiteks Kehtnas enne sealse ürituse algust õlilaternaga tuld paluma, kuid selgus, et õli seal sees ei olegi. Läksime koos kohalikust poest laternale lambiõli ostma, kuid jäime ajanappusesse, sest tüdrukul tuli oma rühmaga esinema minna ning tule organiseerimine jäi pausile. Poole peo ajal hakkas aga hoovihma sadama. Õnneks oli tüdruku õlilatern meie bussis hoiul ning peale üritust sai ta selle õliga täidetult ja tulega läidetult kätte ja võis sellega läbimärgades riietes, kuid rõõmsalt koju minna,” meenutas Kortel.
Kortel on elukutselt insener ning sõnas, et tema jaoks on tuli esmalt termodünaamiline protsess – tekkinud on kiire aktiivne oküdatsioonireaktsioon. „Aga tuli kui sümbol on hoopis midagi muud, see tähendab kestvust, võitlust ja vastupanu,” rääkis meeskonna juht. Ta lisas, et laulupeotule sümbolit võiks võrrelda ka olümpiatulega, sest see on traditsioon, mis samamoodi on inimeste jaoks erilise tähendusega. Mainimata ei saa jätta, et laulu- ja tantsupeo tulega peab väärikalt ümber käima ehk seda läbimõeldult transportima ja hoiustama.
Et traditsioonid saaksid kesta, tuleb vahetevahel traditsioonilistele tulevahenditele teha muudatusi. „Eelmiseks laulupeoks ma ehitasin ümber meie viis tõrvikut, sest igal tõrvikul oli erinev ballooniühendus ja need kõik töötasid veidi erinevalt,” rääkis Kortel. Samuti sai tuli põleda maksimaalselt pool tundi ühe ballooni täitmise järel. „See ei olnud enam jätkusuutlik, sest meie maakondlikud sündmused on ka kestuselt palju pikemad ja mitu korda ballooni vahetamisega tegelemine ei olnud mõistlik,” ütles tulemeeskonna juht.
Lisaks mõtles ta oma ehitusinsenerist koorivenna Indrek Luugiga välja ja tõi ka ellu ärakäiva klaaskupliga gaasilaternad, mida enne tuletoomise juures ei olnud. Tänu nendele uuendustele oli juba eelmise üldlaulu- ja tantsupeo tuletoomise protsess palju lihtsam ja on seda ka edaspidi. „Uus gaasilatern võimaldab meil tuld turvaliselt autosalongis kinnises laternas transportida – tule teekonnal tõuseb auto liikumiskiirus piisavalt suureks, et lahtine tõrvik kustub tugevama sõidutuulega lihtsalt ära,” selgitas Kortel.
Meeskonna juht sõnas, et palju tööd läheb ka maakondade koordinaatoritega läbirääkimisele, koostööna valmib plaan, kuhu ja millistele sündmustele tuld viiakse. „Meie meeskonnaliikmete käes tuleteekonna ajal otseselt tuld ei olegi, vaid see liigub kokku lepitud tuletoojate vahel käest kätte,” ütles Kortel. Välja valitud inimesed on seotud selle sama maakonna või asukohaga, kus parajasti tuli viibib. Meeskonna ülesanne on selle juures jälgida, et kõik laabuks sujuvalt ja samuti abistada tuletoojaid, kui selleks vajadus tekib. „Näiteks, kui gaasiballoon hakkab tühjaks saama, siis me vahetame selle järgmise vastu välja, aga meie roll on selle juures olla kaadrist väljas,” sõnas ta.
Peotule torni jõudmine on kokku lepitud ja läbi mõeldud protsess, mis on planeerimiselt samaväärne, kui maakondade vahel liikumine. „Pigem on aga keerukas tule kustutamine, sest see peab juhtuma laulu tempos ja tuleasemest eralduvad ka peale kraanide kinnikeeramist jääkgaasid, mille tõttu tuli võib veel edasi põleda,” rääkis Kortel.
Sel aastal süüdatakse tuli 15. juuni päikesetõusul Tartus. Tulemeeskonna jaoks tähendab see enne seda toimuvat meeskonna koolitust ja kõigi vahendite ning ülevaatamist. „Meeskonnal peab siiski ka külma närvi olema, sest kõik peab toimuma sujuvalt ja eksimise võimalust ei ole. Protsessile lisab omajagu närvikõdi ka kaamera ja filmimise faktor,” tõdes Kortel.
Autor: Merili Mihkelsaar
